Rahutuse ja õrnuse luuletaja sünnist möödub 150 aastat

30. aprillil 2014. a. möödub 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Ta sündis Alatskivil Riidma rendikohal Benjamin ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Kahe aasta pärast kolisid Liivid Rupsi külla Oja renditallu, kus Juhan kasvas üles koos nelja vanema vennaga. Juhan oli lapsest peale nõrga tervisega ja väheseltsiv poiss.

Kirjatarkust õppis kodus vanemate vendade kõrvalt. Jakob oli temast 5 aastat vanem. Õppis kolm talve Naelavere külakoolis (1874-1877), seejärel Kodavere kihelkonnakoolis (1879-1884, vaheaegadega). Kodavere koolis oli eesrindlike vaadetega õpetaja Johann Jürgenstein (kirjanikunimega Lill), kes suunas noort Liivi kirjutama. Juhan oli C.R. Jakobsoni tuline pooldaja. 1882. a haigestus Triigi-Avispeal Jakob Liiv, Juhan sõitis teda asendama, oli ühe õppeaasta õpetajaks. 1885. aasta jaanikuul ühel lauluharjutusel tutvus ta Pandivere mõisa kutsari noorema tütre Liisa Goldinguga (sünd 1870. a).

Sellest kujunes vastastikune kiindumus, millest annavad tunnistust 110 kirja Liisale (avaldatud raamatus: Juhan Liiv. „Mu kallis Liisi". Koost. A.Vinkel. Ilmamaa kirjastus, 1996).

Tänu Liisa vanemale õele Annale (1866-1930) olid need kirjad hästi hoitud Eesti Vabariigi ajal Koeru kihelkonnas Merja külas Pääru talus.

Anna ja ta kooliõpetajast mees Karl Sahk valmistasid Merja ja Abaja lapsi ette kooliminekuks (1920ndail aastail). J. Liivi kirjad olid vahepeal kirjandusõpikute koostaja Mihkel Kampmaa käes, 1927. aastal saatis Anna Sahk need Friedebert Tuglasele, kes kirjutas mahuka monograafia luuletajast. See armastussaaga on inspireerinud J. Liivi looma palju lembeluuletusi. 1885. a mais ilmus Tallinnas ajalehes Virulane esimene trükitud luuletus „Mai hommik".

1886-1887. aastail oli Liiv vaheldumisi vanematekodus Rupsil või siis Jakobi juures Avispeal. Ta luges palju nii eesti kui ka saksa kirjandust (meeldis eriti H. Heine). Ta avaldas ajakirjanduses oma luuletusi.

Oktoobris 1892 üüris J. Liiv endale Hezeli tänavas väikese toa, kus kirjutas üheksa päevaga jutustuse „Vari", koostas jutuvalimiku "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja. Esimene raamat J. Liivi autorinimega („Kümme lugu") ilmus 1893. aastal. Märtsist 1894. a oli kirjanik juba ravil Tartu närvikliinikus, ta põdes skisofreeniat.

Luulekogu käsikiri on hävinud, mitmel korral põletas J. Liiv oma luuletusi. (näit veebruaris 1894. a) Varasemas luuleloomingus oli esikohal armastus- ja mõtteluule. Valitseb eleegiline põhitoon, leidub ka armuõnne elamusi. Paljud luuletused on inspireeritud suhetest Liisa Goldinguga. Need on nukratoonilised, õnne purunemist kajastavad.

Kõige produktiivsem periood oli 1890-ndate aastate teine pool, mil on kirjutatud palju häid luuletusi. 1896. a suvel elas ta oma lelle juures Pujanil.

Siin valminud luuletused: „Sa tulid" (juuni 1896); „Üle vee" (1896); „Naerata!" (dets 1895); „Mu viimne laul" (Neiu L.G-le) (1896); "Mis on kui vaikne valu hääl" (1896); „Laulikutele" (1896); „Mure" (1896); „Suine tuul" „Tule, ma arstin su valu!" 1908. a kevadest elas Liiv sugulaste juures Koosa külas Plakso-Madise talus, kus ta 1. detsembril 1913. a kopsutiisikusse suri. Tema põrm maeti Alatskivi kalmistule. Ühe oma parima luuletuse "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1894) tekst on J. Liivi hauamonumendil, mis on püstitatud Tartu Teguri vabriku tööliste ja juhatuse poolt 1924. aastal (kunstnik V. Mellik), kui tähistati kirjaniku 60. sünniaastapäeva.

Juhan Liivi täieliku luuleloomingu väljaande koos ees- ja järelsõnaga on koostanud prof Jüri Talvet - „Lumi tuiskab, mina laulan" - Tänapäeva kirjastus, 2013. a.

Koeru huviteatris esietendus novembris 2013 H. Lasti näidend Juhan Liivi armastuskirjade põhjal „Tule, ma arstin su valu!", mida on edukalt mängitud Koerus, Järva-Jaanis, Rakkes.

Uuesti mängime Koerus kolme põlvkonna teatripäeval, 28. märtsi õhtul.

12. aprillil on koerulastel võimalik kultuurimaja väikeses saalis kuulata Juhan Liivi luulepõimikut „Ma neidu armastasin" huviteatri noorte näitlejate esituses.