Valla koolivõrgust – emotsioonideta
Juba ainuüksi sõnad “koolivõrk” ja “muudatus” tekitavad automaatselt soovi asuda kaitsepositsioonile ja mõelda esmajärjekorras, et kooli tegevusega ei olda rahul ning et iga neil teemadel tehtud sõnavõtt tähendab kooli sulgemist. Muudatusi valla koolivõrgus ei tehta seetõttu, et keegi sooviks väikekoolide tegutsemisse administratiivselt sekkuda või kahtleks nende võimekuses pakkuda õpilastele oma võimaluste piires parimat. Peamisteks põhjusteks koolivõrgu ümberkorraldamisel on eelkõige demograafiline olukord, valla võimekus ning alates sellest aastast ka riigi muutunud põhimõtted hariduse rahastamisel.
Tarvastu valla koolivõrk on püsinud peaaegu muutumatul kujul 2006. aastast (tõsi, 2012. aasta esimesest septembrist muudeti Kärstna Kool kuueklassiliseks põhikooliks). Kui 2006. aastal õppis meie valla koolides kokku 514 õpilast, siis praegu on koolides õpilasi kokku 310. See tähendab, et viimase kaheksa aasta jooksul on valla koolides üle kahesaja õpilase vähemaks jäänud. Õpilaste arvu vähenemise pidurdumist ei toeta ka sünnistatistika, nimelt registreeritakse Tarvastu vallas aastas keskmiselt kolmkümmend sündi ning seitsme aasta pärast on esimesse klassi minemas sündinutest kolmandiku võrra vähem lapsi.
Käesoleval aastal õpib Tarvastu valla kolme kooli esimestes klassides kokku 22 õpilast (Tarvastu Gümnaasiumis 17 õpilast, Kärstna Koolis 3 õpilast, Suislepa Lasteaed-Algkoolis 2 õpilast), mis jääb alla kehtestatud ühe klassi täituvuse ehk alla 24 õpilase. Sisuliselt tähendab see seda, et vallal kooli pidajana on vahendeid ühe klassi jaoks, aga majandada on vaja kolme. Sellel sügisel alustavad vallas kooliteed 17 esimese klassi õpilast, neist 12 on minemas Tarvastu Gümnaasiumisse, 5 Suislepa Lasteaed-Algkooli.
Riigipoolsest haridustoetusest on viimastel kuudel meedias palju räägitud, eelkõige on peatutud tööjõukulude arvutuspõhimõtete muutusel. Siinkohal teadmiseks, et haridustoetust antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse ning investeeringute, õppekirjanduse ja muude õppevahenditega seotud kulude katmiseks ning koolilõunaks.
Õpetajate tööjõukulude toetus arvutatakse õpilaste arvu, omavalitsuspõhise koefitsiendi ja pearaha korrutisena, millest tulenevalt tuleb tööjõukulude toetus vallale ühe summana mitte koolide vahel jaotatuna. Selline tööjõukulude arvutuspõhimõtete muutus teeb keeruliseks väikekoolide tegutsemise, sest põhikoolis ei ole enam võimalik korraldada õppekavatööd täies mahus ja kvaliteetselt, kui seal on alla 24 õpilase klassis. Ka tugeva kodulähedase kooli mõiste kasutamisel eeldatakse, et sellises koolis õpib vähemalt 10 õpilast igas klassis.
Tarvastu valla koolivõrgu korraldamist on suurematel ja väiksematel koosolekutel arutatud kaks kuud. Rõuges toimunud koolituse tulemustel peatus vallavanem veebruarikuu Tarvastu Teatajas, vallavalitsuse korraldusega on moodustatud laiendatud hariduse ümarlaud. Veebruarikuisel vallavolikogu istungil otsustati lõpetada alates 01.08.2014 õpe Kärstna Kooli I ja II kooliastmel ning kooli tegutsemise vorm muudeti lasteaed-põhikoolist koolieelseks lasteasutuseks. Suislepa Lasteaed-Algkooli puudutavad otsused tehakse vallavolikogus märtsikuus.
Eelnevat kokku võttes ehk olukorras, kus õpilaste arv väheneb ja riigi poolt jagatavale haridustoetusele tuleb oluliselt juurde maksta, on koolivõrku puudutavad otsused möödapääsmatud.
