Sotsiaalkomisjoni rahvas käis külades inimeste küsimustele vestlemas
Väluste raamatukokku kogunenud elanikud tahtsid teada, mis saab vaid vähest kasutamist leidvast külamajast ning uuriti ka võimalust küla piires seda läbivale teele valgustust paigaldada.
Külamaja läheb tõenäoliselt müüki, tänavavalgustuse kohta arvas Rein Anton, et kui midagi saab ära teha, siis vaid bussipeatusi valgustades.
Mustlas Tarvastu päevakeskuses oli kohtumisele tulnuid juba enam. Rein Anton rääkis Mustla ja Soe veeprogrammist, uue veemajandusteenuse pakkuja otsimisest ning üle ega ümber ei saadud ka aleviku ja Soe kergliiklustee valgustusest ning teehoiust.
"Nii ei saa, et lülitame osa lampe välja - oleks vale neid mitte põlema panna, kui nende asukoha ja arvu on vastavalt vajadusele välja arvutanud valgustuse projekteerija. Tänavavalgustus on öösiti välja lülitatud meie vallas," selgitas vallavanem Alar Karu. Majandusnõunik lisas, et kui keegi näeb valgustuses mingit vajakajäämist tuleks pöörduda otse tema poole. Ta täpsustas ka seda, et valla eelarves on teede korrashoid ja sealhulgas ka lumelükkamiskulud ühe rea peal. "Lumetõrje peale tänavu palju raha ei läinud, aga osa teid on kevadiselt kehvas seisus ja neid hakkame parandama," märkis Anton.
Soe külamajas sai alguse arutelu Suislepa kooli tuleviku üle. Tarmo Arak tõi välja arvutuse, mille kohaselt oli Vambola lasteaed- algkoolis selle kooliosa sulgemise hetkel 37 koolilast ja praegu käiks tema hinnangul neid seal 28, mida arvestades poleks õppeasutuste sulgemisega vaja kiirustada.
Ly Kirt nentis, et Kärstna ja Suislepa puhul ei ole siiski võimalust, et koolid võiks jätkata, sest lapsi on liiga vähe.
Väikeste koolide pooldajad ja nende sulgemist paratamatuks pidavad inimesed on välja toonud erinevaid argumente. Esimeste sõnul saab neis tegelda kõigi lastega, näiteks laulmas käivad kõik õpilased, suures koolis pannakse rõhk vaid headele lauljatele.
Väike kool on koht rahulikuks olemiseks. "Kuulsin, kuidas Suislepa koolis ütles suurem laps väiksemale: ära siin jookse, libe on! Kas suures koolis ollakse üksteise vastu nii tähelepanelikud?" küsis üks kohaletulnuist. Samas leitakse, et vähese õpilaste arvu juures ei saa mängida meeskonnamänge, noortel pole seltskonda, kellega midagi ühist ette võtta - erinevaid arvamusi on palju. Mõned Suislepa sotsiaaltuppa kogunenud lapsevanemad olid kooli sulgemise suhtes üsna kurjalt meelestatud. Lubati omal käel korraldada õpilastele bussiliiklus, et viia 13 potentsiaalset tahtjat Tõrva kooli. Leebemad soovisid, et kuni neli klassi võiks Suislepasse esialgu jääda.
Majandusnõunik Rein Anton selgitas, et riik annab omavalitsustele niinimetatud pearaha õpilase kohta ega tunne huvi, kui palju on kusagil õpilasi ja klassikomplekte.
Koolide alleshoidmine on jäetud valla otsustada. "Me peame tegema valikuid. Omavalitsus on praeguseks kärpinud kõikjalt nii palju, et pole enam midagi kärpida," nentis Anton.
Suislepas uuriti veel, mida on vald küla heaks ära teinud ja Rein Anton luges tehtu ette: veemajandusprogramm, parim tänavavalgustus, jõeääre korrastamine, turismi edendamine, külaüritused - kõigis neis on ka valla osalus. Kitsaskohtadena mainisid inimesed veel pimedat poeesist platsi, kehva Roosilla teed ja suurt lompi küla ühepereelamute vahel.
"Paljusid küsimusi on raske lahendada, kui maaomanikud kaasa ei tule," lausus Anton.
Ly Kirt ja Irma Väre rääkisid huvilistele Kärstna hooldekodu ja uue, peatselt avatava sotsiaalmaja võimalustest ning Suislepa sotsiaaltoa tulevikust, aga ka kohatasudest.
Kohtumistel jäid veel kõlama järgmised teemad: gümnaasiumi tulevik selgub kahe aasta jooksul, Soe uus ujumissild tuleb tõenäoliselt Suislepast, Tarvastu vallas on müügis 47 kinnisvaraobjekti, neist 20 Mustlas, elamispinda pakutakse üürile väga vähe, Mustla päevakodus käib üle ootuste palju rahvast ning siit kandist pärit inimesed tahaksid saada Tarvastut kajastavaid meeneid.
Kärstna koolis jäi arutelust osavõtt kesiseks, ilmselt seetõttu, et vallajuhid on seal juba korduvalt kooli sulgemisega seoses valuküsimusi ära kuulamas käinud.
