Läbirääkimiste keskmes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa ja Põltsamaa ametikooli ühendamine ning riigistamine. Kahe kooli pinnalt tekkiv uus hariduskeskus oleks avatud ka Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi haridustaristu investeeringutele.

Eelnõud volikogus tutvustanud Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni ütles, et koolivõrgu ümberkorraldamise on tinginud õpilaste jätkuv vähenemine. Kui täna õpib Põltsamaal gümnaasiumiosas umbes 170 õpilast, siis aastaks 2020 langeb gümnasistide arv prognooside kohaselt 100ni. „Õpilaste arvu vähenemine võib pärssida pikemas perspektiivis siinse gümnaasiumihariduse kvaliteeti,“ ütles Suni.

Mõtet Põltsamaa gümnaasiumi ja ametikooli ühendamisest pidas huvitavaks ja kreatiivseks ka opositsioonilise Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Anti Orav. Samas oli ta kriitiline linnavalitsuse aadressil, kes lähtub koolivõrgu kujundamisel negatiivsetest prognoosidest, kuid ei püüa neid muuta.

„Tegelikult sõltub väga palju sellest, mida linn teeb selle nimel, et tõmmata ligi õpilasi, luua eeldusi selleks, et mujalt saaksid siia õpilased tulla,“ ütles Orav. „Hetkel on linnavalitsus valinud selle stsenaariumi, et elu siin hääbub ja me ei plaani midagi teha. Ma ei saa rahul olla sellega, et me oleme loobunud sellest mõttest, et Põltsamaa võiks ikkagi olla keskus, mis tõmbab inimesi juurde.“

Linnavalitsuse haridusnõunik ei nõustunud Orava kriitikaga. „See eelnõu kindlasti ei räägi seda, et Põltsamaa kuidagi hääbub. Selle uue õppeasutuse loomine on vastupidi uus algatus, mis võiks kinnistada Põltsamaad tõmbekeskusena,“ ütles Suni.