Sirje Simmo: ka meie enda valikud kajastuvad eelarvekuludes
Huviharidus ja noorsootöö
Valla eelarvest läheb otseselt huviharidusele 63 000 eurot. Finantseeritakse sporditegevust koos spordijuhi töötasuga (30 000 eurot), huvikooli tegevust (ca 30 000 eurot) ja noorkotkaste tegevuseks (3000 eurot). Huvikoolis osalevate laste vanematelt laekub planeeritavalt kokku ca 5000 eurot. Seega huvikooli toimimiseks nähakse eelarvest ette iga huvikoolis käiva lapse lastevanema poolt makstavale ühele eurole juurde kuus eurot. Spordiga tegelemisel selliseid tasusid lastevanematelt üldse ei koguta.
Palun olge aktiivsed kasutama valla eelarvest täielikult või suures osas finantseeritavat huvitegevust! mida rohkem lapsi ja noori osaleb huviringides ehk laekub planeeritust rohkem osalustasusid, seda suurem on võimalus mõne uue huviringi avamiseks.
Noorsootöös loodame Tabivere vabaajakeskusele, mille eelarvesse on planeeritud noorsootöötaja palkamine.
Kultuur ja vaba-aeg
Rahvamajade eelarved koos küttekuludega on kokku 136 000 eurot. Selles sisalduvad ka Tabivere vabaajakeskuse sauna, bowling'u ja baariga seotud kulud. Väga palju sõltub teenuste kasutamisest see, kas on põhjust 2015. aastal mõnest teenusest loobuda. Näiteks ei kuulu baariteenuse osutamine valla põhikohustuste hulka.
Kasutage olemasolevaid võimalusi aktiivselt ja meil säilib ka järgnevatel aastatel võimalus mängida bowling'ut, nautida sauna ja baari võimalusi.
Täielikult doteeritakse eelarvest muuseumi tegevust (10 000 eurot). minu nägemusel ei ole muuseum meie piirkonnas hädavajalik, kuid kuna sellesse on pidevalt panustatud nii aega kui ka raha, siis ootan ka aktiivsust sissetulekute tekitamisel ehk kindlatel aegadel avatud olemist.
Eelarvest toetatakse jätkuvalt mittetulundusühingute tegevuse toetamist (7000 eurot). Seekord said toetust kõik taotluse esitanud mittetulundussektori taotlejad. Seega, kes toetust ei taotle, see ka ei saa. Aluseks on vastav volikogu poolt kinnitatud määrus (eelmise volikogu koosseisu ajal kinnitatud).
Sotsiaalteenused
Tabivere valla päevakeskuse (päästekeskuse kõrval) kogukulud on 17 000 eurot, tulu planeerib keskus teenida 2000 eurot. Tegemist on asutusega, mis kütab kirgi igal eelarveaastal. Olukorras, kus eelarve on nii tihe, et projekteerimised ja suuremad remondid tuleb planeerida laenurahade arvelt, on iga valla hallatava asutuse puhul küsimus: "Kas toodetav lisandväärtus (rahas mittemõõdetav kasu) kaalub üles tegelikult tehtavad kulud?"
Mõistan selles asutuses töötavate inimeste pahameelt, et jälle on teemaks nende töökoht. Tahan siinkohal rõhutada, et kellegi huvi ei ole jätta inimesi tööta, vaid eesmärgiks on luua järjest rohkem lisandväärtust. Ootan kindlasti uusi ideid kaasamaks ka tööta jäänud haritlasi, ettevõtjaid jne (nt koolitaja rolli).
Meie enda valikud, mis kajastuvad eelarvekuludes
Eelarverida - osalemine teiste valdade haridusasutuste kasutamises - 89 000 eurot. Kui meie vallas registreeritud laps käib lasteaias või koolis teises vallas, siis meil tuleb selle eest ka maksta. Kui tahame, et haridus oleks kodulähedane, siis võiks ikka ja alati eelistada ka kodulähedast haridusasutust.
Alati on olemas selgitus, miks otsus on pere poolt tehtud just selline. Antud lõik ongi teavituse mõttes avaldatud, et ka otsuse mõju valla eelarvele oleks teada.
Kohaliku omavalitsuse toimimine
Vallavalitsuse poolt esialgu planeeritud palgatõusu volikogu enamik ei toetanud.
Põhjuseid on mitmeid - eelmise volikogu koosseisu poolt kinnitatud eelarvestrateegia ei näe 2014. aastal palgatõusu ette. Samuti ei olnud ettevamistatud eelarve koostamise ajaks võimalikke muudatusi palgajuhendis. Vallavalitsus tegi kaks ettepanekut - tõsta kõigil valla eelarvest saavate inimeste palka 35 euro võrra kuus kohe või 1. augustist.
Esimese variandi puhul läheks see valla eelarvele maksma 35 000 eurot ja teisel juhul umbes 15 000 eurot. oluline on, et 1/3 palgafondist maksab vald neile inimestele, kes ei ole Tabivere valda sisse kirjutatud. Palgakulude suurenemine oleks vähendanud reservfondi, mis kinnitatud eelarve puhul jäi 46 000 euro suuruseks. Kindlasti nähti ette miinimumpalga tõus (355 euroni). Täpsustavalt veel, et lasteaiaõpetajate palgad on väiksemad koolide õpetajate palkadest, sest haridus- ja teadusministeerium finantseerib koolide õpetajate palku vastavalt kehtestatud määradele. Lasteaedadele need määrad ei kehti, sest lasteaednike palgad määrab vastavalt oma võimekusele kohalik omavalitsus.
Meeldetuletuseks - valla eelarvest palka saavate inimeste palk tuleb meie valda sissekirjutatud maksumaksjatelt! Näiteks on valda sissekirjutatud maksumaksja brutopalk kuus on 500 eurot. Valla eelarvesse jõuab brutotasult kogutavatest maksudest 11,6%. Kuus siis 58 eurot ja aastas 696 eurot. Makse mittemaksvalt inimeselt ei laeku valla eelarvesse - ja seega ka näiteks laste huviharidusse, kultuuri edendamisse, teede korrashoidu, - mitte sentigi. Väike arvestuskäik neile, kes saavad töötasu valla eelarvest. Näiteks 500 eurose brutopalga juures tehakse eelarvest väljamakse koos maksudega 675 eurot. Tagasi eelarvesse maksutuluna tuleb 58 eurot.
