Maalehe küüdilugu põhjustas kommentaariruumis tulise sõnasõja

Maalehe veebis märtsiküüditamise 65. aastapäeval avaldatud lugu "Eestlane viskas nutva imiku autost lumme, Vene sõdur halastas ja viis vallamajja..." tekitas kommentaariruumis kurjuse, vihkamise ja vaenulikkuse laviini.

Solvavaid sõnu kirjutasid peamisel anonüümsed kommentaatorid, kellele jäid ette nii küüditajad, küüditatud, Maalehele loo rääkinud inimesed kui selle kirja pannud ajakirjanik.

Osad kommentaarid olid nii solvavad, et veebitoimetusel tuli need eemaldada.

Keskpäevaks oli kommentaare kogunenud enam kui paarsada, vaid tühist osa neist võiks iseloomustada sõnadega "asjakohane", "mõistlik" või "päevakajaline".

Siinkohal peab Maaleht paslikuks avaldada teemakohase väljavõtte Ene Ergma aastavahetuseintervjuust:

"Kui palju rahvast läks kunagi kadedate ja kurjade anonüümkirjade pärast vangilaagrisse, kui paljude elu rikuti ära ka siinsamas Eestis! Lihtsalt selleks, et saada endale kellegi kommunaalkorter või maja!

Ja samasugune mentaliteet — salvata teisi anonüümselt — ilmutab ennast meie praegustes noortes. Mis eriti hull — tänapäeval on see saanud lausa eraldi ettevõtlusvormiks meedias! Mida enam anonüümseid kommentaare ja klikke, seda parem!

Teate, mis on minu unistus? Et kui keegi tahab lihtsalt tigedat kommentaari avaldada, siis ta peab selle kivisse raiuma! Ehk hakkab siis poole pealgi mõtlema, kas seda on ikka nii väga vaja öelda. Kas tasub ikka igasugust pläma välja öelda.

Alguses lugesin kommentaare, nüüd enam mitte. Inimesed sülitatakse seal lihtsalt täis. Mingi “info” saab sealt alguse, liigub ringi, keegi ei vastuta."