Päästeamet hakkab kontrollima korstnapühkija akti olemasolu

Kuigi eramajades võivad majaomanikud ise korstnat pühkida, peab korra viie aasta jooksul korstna ja küttekehad üle vaatama kutseline, koolitatud korstnapühkija, kes väljastab akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

„Oluline on teada, et järgmise aasta sügisel saab 5 aastat täis uue tuleohutusseaduse kehtima hakkamisest, mis tähendab, et kui eramajas on nõue korstnapühkija käimise kohta iga viie aasta tagant, siis 2015. aasta 1. septembriks peab kõikidel eramajaomanikel olema inspektorile ette näidata korstnapühkija akt. Kindlasti tuleme akte ka kontrollima ja kui akti ei ole, teeme ettekirjutuse," ütles päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo inspektor Tiiu Varik.

Mõneti võib tunduda selline korstnapühkija aktide küsimine ja suitsuandurite kontroll kiusamisena, kuid seda tehakse inimeste enda ohutuse huvides, selgitas Varik, sest tulekahju korral ei põle maha mitte inspektori kodu, vaid ikka selle inimese oma, kel asjad korda tegemata.

Variku sõnul tuleb eramaja omanikel endiselt ka ise korstnat pühkida, sest kehvade kütmisvõtete puhul on vaja puhastustöid teha tihemini kui viie aasta tagant, vähemalt 1-2 korda aastas. Tema sõnul võib korstnapühkija määrata korstnapühkimise sageduse ning kehvemas seisus korstna puhul tuleb seda tihemini puhastada.

„Parim aeg korstnapühkimiseks on kütteperioodi lõpus, sest siis pole küttekoldeid vaja sooja saamiseks kasutada ja kevadel-suvel on ka kulud küttepuudele väiksemad," lisas Varik.

Loe pikemalt 26. märtsi Raplamaa Sõnumitest.