Parasmäel jäi hunt püssi ette
Kuna Harju jahimeestel oli olemas ka veel üks hundiluba, siis registreeriti ka hundijaht. Ja oh üllatust, Kostivere jahimeestel õnnestuski tabada suur isahunt, kes kaalus 42 kilo. Tavapäraselt peetakse jahti laupäeval, aga kuu viimane päev sattus reede olema ning see sai hundile saatuslikuks. Viimati lasti siinkandis hunt maha 3 aastat tagasi.
Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoerale. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.
Hunt on tüüpiline kiskja, kes tarbib vähe taimset toitu. Talvel toitub võsavillem sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütib ta koduloomi ning närilisi, ära ei põlga isegi putukatest ja linnumunadest.
Kostivere jahiseltsi pealik Marko Olop jutustab: "Me ei küti mitte sugugi oma lõbuks, vaid kiskjate arvukuse reguleerimine on möödapääsmatu; kuu aega tagasi nähti samas kohas viit hunti - see teeb iga inimese valvsaks. Hundikarjad muutuvad suureks, isegi karude arvukus meie jahialadel kasvab hoogsalt. Väikese küla elule kujutab kiskja lähedalolu suurt ohtu - kui hunt süüa ei saa, siis on võimalik, et ta võib kergesti hakata murdma ketikoerasid. Hetkel on kergem saak kährik, nende arvukus on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, hundi meelis menüüsse kuulub ka metssiga ja kobras."
Marko Olopi sõnul on mets kitsedel läinud hästi, nende arvukus on kasvanud. „Ilvese arvukus on jõudsalt kasvanud, meie jahialadel on nemad seega suuresti kitse populatsiooni reguleerijad," võtab Olop lühidalt olukorra kokku.
