Pediküürija: sageli on inimestel hooldamata jalgade pärast valehäbi
Jalgade hooldamise põhimõtteks on puhtus. Pärast pesemist tuleb eriti varbavahed hoolikalt kuivatada, sest niiskus soodustab bakterite paljunemist ja seenhaiguse teket. Sage kreemitamine ja korrapärane kannanaha lihvimine on esmane kodune jalahooldus. Kord kuus võiks igaüks külastada pediküürijat ja teha põhjalikum jalgade hooldusprotseduur.
Inimestel on tihti valehäbi hooldamata jalgade pärast, pediküürija juurde minekuks ei ole aga ükski jalg liiga kole.
Pediküür algab tavaliselt jalavanniga, kuhu on lisatud jalavannisoola, mille eesmärgiks on jalgu leotada. Soolad sisaldavad pehmendavaid, rahustavaid ja jahutavaid komponente. Kandadelt eemaldatakse vajadusel nahapaksendid, erinevate viilide ja lihvidega töödeldakse läbi kogu tald ja kand. Pärast jalavanni on ka kergem lõigata varbaküüsi, kuna need on eelnevalt pehmemaks leotatud. Küünte lõikamiseks kasutatakse spetsiaalseid tange või viili. Sissekasvamise vältimiseks tuleb varbaküüsi lõigata otse. Küünevallide hooldamiseks lükatakse need tagasi, eemaldatakse surnud nahk ja vajadusel lõigatakse narmendavad nahaservad.
Pediküüri kõige meeldivam osa - jalamassaaž ning kreemitamine toob nii mõnelegi kliendile une silma. Lõpuks võib varbaküüned lakkida ja soovi korral lisada mõne kaunistuse.
Mõned jalatarkused:
Pediküürija juures on soovitav käia kord kuus. Kellel selleks aga mingil põhjusel võimalust pole, on soovitav kodus jalavanne teha nii sageli, kui võimalik. Seejärel kasutada koorimiskeemi, et eemaldada surnud naharakud.
Pärast pikka pediküürivaba perioodi on soovitav siiski lasta asjatundjal jalad korda teha. Seda sellepärast, et inimene ise ei pruugi oma jalaprobleeme märgatagi.
Naistel esineb jalaprobleeme umbes neli korda rohkem kui meestel. Seda seetõttu, et naised valivad tihti jalanõusid pigem välimuse kui mugavuse järgi. Probleemide tekkimist aitab vältida õige ja pidev hoolitsus ning sobivate jalanõude kandmine.
Ebameeldiv lõhn jalgadel tekib bakterite toimel ning kuna jalad higistavad muudest kehaosadest enam. Sellisel juhul tuleb kasutada spetsiaalseid kreeme, mis higieritust reguleerivad. Jalavanni vette võib lisada veidi äädikat, mis tapab bakterid ja hävitab ebameeldiva lõhna.
Külmetavatele jalgadele on erinevaid põhjendusi, näiteks närvisüsteemist või vereringest tulenev probleem. Sellega võitlemiseks tuleks hoida jalgu soojas ning vältida kitsaste jalanõude kandmist, proovida tasub külma ja sooja veega vahelduvaid jalavanne.
Paljude jaoks on suurimaks probleemiks jala- ja küüneseen. Haiguse ennetamiseks tuleb kinni pidada hügieenist.
Seenhaigus on väga nakkav ja võimalusi nakkuse saamiseks palju. Vältima peaks teiste inimeste jalanõude kandmist ning ühiskondlikes saunades, pesuruumides, ujulates peaks kasutama jalanõusid ja desinfitseerimisvahendeid. Külas pakutavatest sussidest keeldumine on mõistlik, mitte ebaviisakas. Seenhaiguse kahtluse korral pöörduda viivitamatult nahaarsti poole.
Kuivad ja lõhenevad kannad võivad hakata veritsema, põhjustades ebamugavust ja valu. Sellisel juhul tuleb suurt rõhku panna sagedasele kreemitamisele spetsiaalselt kuivadele ja lõhenenud jalgadele mõeldud kreemidega. Ning väga oluline on kandadelt regulaarselt eemaldada kuivanud paks nahakiht. Kerget sammu kevadest päikeselisse suvesse!
