Kaks muuseumi talletasid mälestusi Mustast Maarjapäevast
Sillaotsa Talumuuseumi näituseküüni olid 25. märtsil oodatud Siberi-tee läbikäinud, nende lähedased ning kõik, kellele teema korda läheb. Kohale tuli oodatust rohkem huvilisi ning näituseküüni pidi kaks pikka pinki lisaks tooma. Kohapeal pani ennast kirja poolsada inimest, kuid usun, et neid oli enam. Lisaks kohalikele oli huvilisi isegi Vigalast ja Kehtnast.
Koosviibimise eesmärgiks oli koguda ning jagada neid mälestusi, mis 1949. aasta 25. märtsil alguse said ning meenutada neid, kes ei näinud enam Eestimaa pinda. Kaasa paluti võtta ka pilte, kirju ning muid materjale sellest ajast. Soovi korral sai need muuseumile annetada.
Tänu KOPi projektiga Sillaotsa muuseumisõprade seltsingule saadud skännerile oli võimalik kõik materjalid digitaliseerida ning nüüd on need olemas ka Okupatsioonide Muuseumil. Lisaks palus Okupatsioonide Muuseumi teadur-kuraator Martin Andreller kõikidel Siberis käinutel oma mälestused üles kirjutada ning muuseumile saata selleks, et mälestused ajahõlma ei kaoks.
Päeva juhatas sisse Martin Andreller, kes rääkis natuke üldisest ajaloolisest taustast ning lisas mõned liigutavad seigad oma lähedastest. Peale teaduri sõnavõttu sai keha kinnitada ning esimesi muljeid vahetada piruka ja kohvitassi ääres. Edasi vaatasime varem kokkupandud slaidikava, mille juurde pilte saatnud kannatanud rääkisid uskumatuid ning liigutavaid lugusid.
Samuti võis täheldada põlvkondade sidemete tugevnemist - albumeid sirvides hakkas noorem põlvkond paremini mõistma lähedaste läbielatut. Lisaks koostööle Okupatsioonide Muuseumiga oli suur abi ka Märjamaa raamatukogust, kust sai koosviibimisele erinevat teemaga haakuvat kirjandust.
Suured tänusõnad kogukonna liikmetele, kes aitasid kaasa, et kohvipausi tarvis oleks suupisteid. Sillaotsa muuseumi juhataja Kalju Idvandi arvates on antud sündmus ilus näide muuseumi kui multifunktsionaalse kogukonnakeskuse tegemistest.