Kui sa selle lugemise peale vihastusid või tundus see jabur, siis võib ühiskond rõõmustada veel ühe targa vanema üle, kes mõistab, et lapsele ei ole mõistlik anda n-ö rasvast kala, vaid tuleb anda õng ja suunata ta õigesse kohta kala püüdma. Laps peab õppima elus hakkama saama ja oskama tegema valikuid vastavalt enda soovidele, tugevustele ja väärtushinnangutele.

Kui seda viimast - väärtushinnanguid - saab vanem kujundada ja mingil määral ka arendada tugevusi, siis soovid võiksid jääda puutumata, sest nendes peaks selgusele jõudma iga inimene ise. Vanem saab vaid toetada ja suunata last õigete valikuteni.

Valikuid aga on miljoneid ning teekond soovituni võib olla käänuline ja pikk, kuid kõige halvem lapse jaoks oleks panna ta oma teed käima, kui ta seda tõesti ei soovi. Lasteaed ja kool on mõlemad need kohad, kus laps saab õppida tundma maailma ja oma soove. Selles osas ei erine ka Rae valla haridusasutused paljudest teistest omavalitsuste koolidest ja lasteaedadest.

Erinevus teiste omavalitsuste haridusasutustega on aga Rae vallas olemas, sest siin on vastu võetud noorte ettevõtlikkuse arengukava, mille elluviimise kaudu antakse lastele ja noortele võimalusi võimalikult varakult end teostada ettevõtlikkuses.

Näiteks käivitus aprillist veebipõhine noorte tööbörs, mille lõid noored ise ja mille eesmärk on vahendada koduvalla tööpakkumisi meie oma noortele. Kui on olemas esimene töökogemus, on noorel juba lihtsam edasi mõelda, milline peaks olema tema tulevane unistuste töö.

Iga inimene soovib ilmselt oma unistuste poole liikuda, kuid vaatamata sellele, et unistama peab ja et see on vaimsele tervisele vaid kosutav, tuleb seista kahe jalaga maa peal ja olla kursis, mis maailmas toimub ning mis reaalselt võimalik on.

Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik tõdeb, et tänases koolis peavadki õpetajad ennekõike õpetama looma seoseid ja kuidas mõtestada maailma. See on ülimalt oluline saamaks aru, millised on ohud, mis võivad unistuste täitumise ka nurjata. Lepik räägib näiteks robotite armee tulekust. „Robotite armee on lähitulevik," hoiatab ta ning selgitab, et robot õpib viie tunniga ära inimese lihtsama töö ja maksab umbes 50 000 dollarit.

Ettevõtjale kasulik
diil
. Seega pole tema sõnul midagi parata, et globaalne tööpuudus suureneb. „Aga mida targemat tööd inimene teeb, seda enam ta end kaitseb," kõneleb Lepik.

Poolnaljatades on robotid juba kahes Rae valla kooliski, aga seda vaid legoroboti tasemel, mida saab ehitada erinevateks versioonideks. Tõsiselt aga võib neljast Rae valla koolist leida mitmeid huvitavaid projekte, mis aitavad noortel elus kindlaid samme astuda ettevõtliku hoiaku kujunemisel. Ja uusi sarnaseid projekte soovitakse ellu kutsuda veel.

Kristjan Lepik on kokkuvõttes veendunud, et peame mõtlema ettevõtlikkuse keeles. „Eestis milleski parim olla ei tähenda minu jaoks midagi," ütleb majandusekspert ning lisab, et võrrelda tuleb end maailma paremikuga, sest sõltume järjest enam globaalsest majandusest.

Artikkel on valminud inspireerituna konverentsist „Ettevõtlik kool Rae vallas", mis toimus 19. märtsil Peetri Koolis