Kreeka ja Eesti haridus võrdluses: Mida võiksime kreeklastelt õppida?

Märtsikuu esimesel nädalal käis viis Jüri Gümnaasiumi töötajat Comeniuse koostööprojekti „Bridges Over Times and Cultures" raames Kreeka haridus- ja kultuurielu kaemas. Kultuuri tutvustamist olid kreeklased programmi rohkem planeeritud kui hariduse poolt - pole ka ime, kui paljude üleskaevandatud maalappide alt tulevad välja antiikaja rajatised.

Seevastu aga hariduse häid praktikaid neil nii palju jagada pole. Kui vaadata PISA-uuringu viimseid tulemusi, siis need on meie omadest tunduvalt kehvemad.

Eesti oli maailmas viimaste tulemuste põhjal matemaatikas ja lugemises 11. kohal ning loodusteadustes 6. kohal, seevastu kreeklased olid matemaatikas ja loodusteadustes 42. ning lugemises 40. kohal (PISA-uuring 2012).

Rahulolu kooliga Eestis ja Kreekas

Haridussüsteem on kreeklaste kirjelduste põhjal järeldades sarnane meie omaga - lasteaed (nimetavad seda nurser'iks) kuni 6. eluaastani, pärast seda lähevad lapsed esimesse klassi. Koolikohustus lõpeb 9. klassi ehk põhikooli lõpetamisega, mille järel on võimalik omandada keskharidus. Meile jäi Kreeka koolis silma rahulik keskkond, kus päevakava on lühike ning seda kohandatakse vajaduse korral ümber.

Näiteks tulid lapsed sellel päeval mitu tundi hiljem kooli, et mitte rikkuda kostüüme, milles külalistele esineti. Rahuliku tempo põhjal järeldasime, et kindlasti on need lapsed rohkem õnnelikud kui meie omad, kes peavad tiheda õppekavaga toime tulema.

PISA-uuring jällegi meie subjektiivset vaatevinklit oluliselt ei toeta - 75% Eesti õpilastest on kooliga rahul, nendest 66% väidavad, et nad on koolis õnnelikud.

Kreekas on meiega võrreldes umbes 5% õpilasi rohkem, kes on koolis õnnelikud (PISA-uuring 2012).

Külaskäigul saime sirvida ka õppematerjale, mis meenutasid meie nõukogudeaegset õppevara - igavad, vähe näitlikustamist, palju teksti. Kool ise oli armas ja kodune ning selle „elavad seinad", kus olid klassi ühistööd, soosisid kindlasti õppimist.

Mida kreeklastelt õppida?

Kreeka lapsed andsid külalistele kontserdi, kuhu olid põimitud kõikide projekti partnerriikidega seotud sketšid, laulud või tantsud - eesti kultuurist esitasid nad „Kaera-Jaani", mis neil eeskujulikult õnnestus.

Kontsert oli detailideni läbi mõeldud - dekoratsioonid, kostüümid jms. Kontserdi lavastas üks klassiõpetaja enda ja paralleelklassi õpilastega, kes on meile igati suureks eeskujuks oma loovuse, vastutusvõime ja julgusega.

Teiseks hakkasid silma lastevanemad, kes olid meile valmis teinud rikkaliku laua Kreeka maiustega. Kõik, mida maitsesime, oli imehea. Lõunasöök kohalikus külarestoraniski oli nende panus ning igaks ekskursioonipäevaks olid nad meile midagi kaasa küpsetanud. Kodu ja kooli omavaheline toetav koostöö on kindlasti see, mida meiemail edasi arendada.

Seega on igas riigis midagi, mille üle uhke olla ning millest teised saavad õppida. Õppimiskoht tuleb vaid ära näha ja õppida peab tahtma.

Mis on PISA?

PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. Sellega hinnatakse, kuidas õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta (PISA-uuring 2012).