Ahto Härm: alati võib leida põhjuseid ootamiseks, aga kas homme on parem päev?
Palun selgitage, milles seisneb kooli hoolekogule, õpilastele ja õpetajatele esitatud koolide lahutamise eelnõu? Millest tingitult see eelnõu eluõiguse sai? Ahto Härm: Kõik need kolm instantsi avaldasid arvamust, et eelnõu tuleb tagasi lükata. Mis te arvate, miks nii juhtus? Mida nad pidasid eelnõu puuduseks? A.H: Kuna üks põhjus on olnud kiirustamine, siis millal siiski esialgne eelnõu valmis sai? Kes on eelnõu autorid? A.H: Mis oleks saanud siis, kui eelnõu oleks vastu võetud esialgses variandis ja mis muutub nüüd, kui muudatus saab teoks aasta pärast? A.H: Kas selle eelnõuga oleks võinud oodata seni, kui mõisas remont tehtud saaks? A.H: Kas olete end kurssi viinud, palju raha koolide lahutamisega riigilt tuleks ja mida oleks vaja põhikoolis selle raha eest ära teha? A.H: Kas olete aru saanud, millised on lastevanemate hirmud seoses muudatustega? A.H: Palju oleneb Koerus antava gümnaasiumihariduse andmine Paide riigigümnaasiumiga seotud otsustest? A.H: Millised on 27. märtsil vastuvõetud volikogu otsuse järgi loodud komisjoni ülesanded? A.H: Mida komisjoni aseesimehena soovite Koeru valla/ piirkonna rahvale, kellele läheb korda hariduse tulevik siinkandis? A.H:
Eelnõu sai ellu kutsutud selleks, et algatada kogukonnas diskussioon teemal, mida keegi aktiivselt puudutada ei tahtnud ning kumas läbi põhimõte ootame ja vaatame.
Käed rüpes ootamine ei ole aga kunagi edu toonud. Ning seda teed meie minna ei taha. Ainult aktiivne lahenduste otsimine annab võimaluse saavutada parim võimalik tulemus ning meie jaoks on see gümnaasiumihariduse säilitamine Koerus.
Need, kes arvavad, et riik muudab oma seisukohta vähenevate õpilastega gümnaasiumide kaotamisel, peavad pikemas perspektiivis pettuma, sest ka riigi rahakott ei ole põhjatu.
Nagu me võime tunnistada, täitis eelnõu oma rolli ning ma arvan, et täna ei ole Koeru vallas peret, kus ei oleks käsitletud gümnaasiumi tuleviku teemat ning sellest punktist on hea edasi minna.
Õpilastel ja õpetajatel on omad kartused ning see on täiesti loomulik protsessi osa. On ka neid, kes on võtnud seisukoha, et pärast mind tehke mis tahate, kuid tulevaste põlvede ees ei ole selline suhtumine aktsepteeritav. Just eelkõige arvestades soovi lükata edasi koolide lahutamise aeg, sai ka muudetud eelnõud, kuigi see edasi lükkamine läheb vallale ja selle elanikele maksma rohkem - koolimaja laguneb iga aastaga.
Vallavolikogu otsus, mis põhines juba edasi lükatud koolide lahutamise tähtajaga eelnõul, ei keela kogukonnasisest arutelu ning kavatseme seda aktiivselt ka pidada.
Eelnõu idee hakkas kujunema vallavanema, vallavalitsuse ja volikogu liikmete kohtumistel erinevate omavalitsuste valla- ja volikogujuhtide ja liikmetega. Eelnõul ei ole ühte autorit, vaid see on ühiste seisukohtade tulem.
Milles me aga oleme veendunud, on see, et järgmisel aastal on summa väiksem, kuna tahtjaid on rohkem.
Ootuste mitte täitumine on see, mida tänased lapsevanemad pelgavad. Täna tegutseme aga selle nimel, et sellist ootust võiksid eeldada ka tänaste väikelaste vanemad.