Kolm päeva pärast tragöödiat kõnnib Saaremaal
Kõrkveres üks mees mööda mereranda, mobiiltelefon käes, ja räägib. Vaja
on ajada asju, vaja on olla tugev.

Kalvari peas
ringlevad juba kolmandat päeva ikka ühed ja samad küsimused. Ta kükitab betoonitüki varju peidetud
pisikese poisi pildi juurde, kus südamega karumõmm ja hulk küünlaid
talle ikka ja jälle elu kõige suuremat kaotust meenutavad.