Mõtteid küla-ja alevivanema statuudist
Rannarahva Seltsi arvates, kas üks külavanem peaks esindama mitut küla? See peaks olenema esindatavate külade suurusest. Vastasel korral mõni lausa soovibki olla mitme küla esindaja, et valimiste ajal olla siis häältekoguja mitmest külast!
Statuudi sõnastus peab välistama olukorra, kus külavanem hakkab juhtima külaelu oma sõpruskonnaga ja ülejäänud kogukond jäävad täiesti kõrvale. Elu külades on teinud läbi suuri muutusi. Enamikes külades on mitmeid aktiivseid vabaühendusi, huvigruppe jt., keda on vaja küla juhtimisse kaasata ja anda neile tegevusülesandeid. Rohkesti on näiteid, kus külas on nende esindajatest moodustatud külakogu, mis on tänapäevaselt demokraatlik viis küla juhtimiseks. Külakogu liikmed valivad endi hulgast külavanema ja jagavad vastutusalad külas. Sellega leiab lahenduse ka külakoosolekul osalejate kvooruminõue, kuna vabaühendused jt. huvigrupid on oma esindaja juba oma koosolekul valinud. Kui külas aga vabaühendused jt. huvigrupid puuduvad, siis neile küladele tuleb anda võimalus valida küla üldkoosolekul külavanem ja valida valdkondade (vabaaeg, heakord jne.) vastutavad isikud.
Erinevalt tänasest olukorrast, peavad külavanema ülesannetest vabastamise tingimused olema sätestatud statuudiga, näiteks - külavanem valitakse kas kolmeks või viieks aastaks. Kui tubli inimene, siis ju valitakse tagasi. Siis on välistatud ebameeldivad pinged, kus külavanema mittesobivuse korral peaks üks osa küla kogukonnast hakkama taotlema külavanema ümbervalimist. Kindlasti peab külavanem vähemalt üks kord aastas oma tegevusest külarahvale aru andma.
Lugupidamisega Linda Metsaorg, MTÜ Eru lahe Rannarahva Seltsi juhatuse esimees
Telefon 56 917 494 /linda.metsaorg@mail.ee/
