SEB süül makstud topelt-üür jättis memme toidurahata
Tallinnas elav seitsmekümne kolme aastane Silvi on juba kümme aastat lesk vanaproua, kes pole mitte ühtegi päeva oma elus kellelegi võlgu jäänud ega pangalt laenu võtnud. Nüüd, esimest korda elus, tuleb üksikul vanaproual aga panga süü tõttu korteriühistule kaks korda järjest korteri maksmata üüri pealt võlaintressi maksta, kirjutab Nelli Teataja.
SEPA-maksele üleminek konarlik ja poolik
Silvi närvesööv võitlus SEB-pangaga algas selle aasta veebruaris, kui otsekorraldused asendusid SEPA-maksetega. Silvi luges hoolikalt kõik ajaleheartiklid läbi ning lisainformatsiooni ammutas televisioonist, kuid ikkagi jäi kuuendal kuupäeval veebruari korteriüür panga poolt maha võtmata.
Korteriüüri otsekorraldus oli vanaproual ka ainukene otsekorraldus, mis ei asendunud SEPA-maksega.
„Olin päris ehmunud, kui raamatupidaja mulle ühel veebruarikuu hommikul helistas ja ütles, et ma olen jaanuarikuu üüri võlgu. Ma pole elus ühtegi päeva korteri eest võlgu jäänud ning kuuldes raamatupidaja käest, et mind on pandud võlglaste nimekirja, oli väga valus ja piinlik,“ räägib Silvi. Vanaproua korteriüüri maksmise tähtaeg on eelmise kuu eest tavaliselt maksmisele kuuluva kuu järgmise kuu kümnes kuupäev, mitte käesoleva kuu viimane kuupäev nagu paljudel. Sellepärast liigub informatsioon Silvi korterelamus kiiresti ja intressi määramine käib kiire pastapliiatsi-liigutusega. Maksetähtaja möödumise järgmisel päeval helistas Silvile raamatupidaja ja oli siiski nii kena ning palus Silvil otsekohe panka pöörduda ja kontrollida uue otsekorralduse toimimist.
Pangakontorisse minek vaevaline
Pangakontor pole Silvi Mustamäe kodust kaugel, kuid Magist¬raali Keskusse saamine võtab tal üksjagu aega liikumispuude tõttu. Jõudes ükskord kontorisse, sai ta telleri juurde kohe löögile ning rääkis oma mureloo ära. Ettenägeliku vanaprouana on tal aga pangas kaks kontot: üks on säästuhoius ja teine tavaline arveldusarve.
„Rääkisin sellele noorele tüdrukule (tellerile), et uus otsekorraldus palun sõlmida arve pealt, mis lõpeb null-null-kahega (Silvi tavaline arveldusarve), sest teine on mul kinnine arve ja sealt pealt ei saa tehinguid teha,“ jutustab Silvi. Teller vaatas naeratades Silvile otsa ja sõlmis otsekorralduslepingu ikkagi tema säästuarve pealt ning märkis Silvi palvel ülekande tähtajaks kuu kuuenda kuupäeva. „Plika ei öelnud mulle midagi mitte ega küsinud ka üle, mis null-null-kahest ma räägin. Lihtsalt klõbistas nuppe ja vaatas ekraanile,“ meenutab Silvi. Süda rahul, läks Silvi sel korral koju ja oli juba intsidenti unustamas, kuni saabus märtsikuu.
Taas kord peale kuuendat kuupäeva helises Silvi telefon ja teispoolt toru kajas raamatupidaja tuttav hääl teavitusega, et Silvi on taas võlglane ja et ülekande sooritamiseks ei ole pangaarvel sel korral piisavalt vabasid vahendeid. „Tundsin telefonitoru otsas, kuidas vererõhk tõusis ja silmade ees mustad plekid värelema hakkasid,“ meenutab Silvi. Teha ei olnud midagi, tuli uuesti võtta tee Magistraali pangakontorisse.
„Selgitasin uuele tellerile, et hoolimata minu palvest teha otsekorraldus tavalise arveldusarve peale on nemad selle teinud ikkagi säästuhoiuse pealt, kuigi tellerile on ju arvutist näha, millise arve pealt saab üldse raha maha võtta. Palusin, et korteriühistule tehtaks jalamaid ülekanne ja et kui on vaja tasuda võla eest intress, siis maksaks selle pank kinni,“ pahvatab ikka veel pahane Silvi. Teller vastas aga Silvi etteheidetele suhteliselt ükskõikselt, et ülekandeid teevad nemad ainult lisatasu eest ja et tehku vanainimene ülekanne ise kas internetis või makseautomaadis. Moka otsast mainis, et kuna SEPA-makse tähtaeg on juba saabunud, siis eelmise kuu arve tuleb manuaalsel teel üle kanda, kuna SEPA-makse seda enam üle ei kanna. Panga poolt on tehtud kõik õigesti ja informatsiooni liikumine kiire, nemad olevat inimesi internetipanga teel teavitanud juba ammu kehtima hakkavatest muudatustest ja üleüldse olevat Silvi ise süüdi, et ei loe piisavalt hoolikalt nende poolt kusagile internetti saadetud kirju.
„Milline mõnitamine,“ arvab Silvi ning jätkab nördinult, „mul ei ole arvutitki kodus ja makseautomaadist ei tea ma midagi. Kuidas ma neid kirju saan lugeda, mis saadetakse mulle kusagile, kus ma neid lugeda ei saa? Küll oli aga teller nõus lahkesti minuga kaasa tulema ja aitama seal automaadis makset teha.“
Kuuenda ehk siis maksetäht¬aja hommikul tegi Silvi telleri abiga makseautomaadis ülekande ning lõpuks suutis ka tellerile selgeks teha, millise arve pealt tuleb otsekorraldus sõlmida. Arvates, et nüüd lõpuks on asi korras astus Silvi pangakontorist teist korda välja.
Kolmandat korda pangas
Märtsi keskel võttis aga vanaproua pangautomaadist väljamineku tšeki, et vaadata, kas maksud on ikka korralikult maha võetud ja palju järgmise pensionipäevani kulutada võib. Silvi üllatus oli suur, kui ta nägi, et kuuendal kuupäeval on veebruarikuine üür lausa kaks korda maha võetud: üks kord hommikul ja teine kord peale lõunat kella viie ajal. Segaduses Silvi tormas pangaautomaadi juurest koju ning helistas kohe ühistu raamatupidajale. Silvi räägib: “Raamatupidaja ei osanud ka kohe midagi öelda ning lubas natukese aja pärast tagasi helistada ning kui ta helistas, siis kinnitas, et tõesti olen veebruari eest kaks korda maksnud ja et ma peaksin panka minema kontrollima, et ega ei ole SEPA-makset kaks korda sõlmitud.“ Telefonivestlusest selgus, et ühistu siiski tagasiarveldust ei tee ja ettemakstud või -võetud summa jääb järgmise kuu üüri reserviks ühistule.
Kolmandat korda hingeldades panka jõudes päris Silvi tellerilt aru: “Ega mulle muud ei öeldudki, ainult et tegemist on väga suure eksitusega. Samuti ei võta nad makset korteriühistule tagasi. Ei vabandatud ega midagi. Isegi ei selgitatud tõelist põhjust, miks siis kuuendal kuupäeval ikkagi SEPA-makse toimus, kuigi telleri sõnade kohaselt see makse enam toimima ei pidanud? Ma ei saa sellest siiamaani aru, kuidas see SEPA-makse ikkagi üle sai minna. Kuidas ma üldse tean, et selline asi enam ei kordu,“ jätab Silvi õhku küsimuste rea.
Silvi jaoks tähendas pangapoolne väga suur eksitus seda, et terve ta pension oli kantud korteriüüriks ning kuni aprilli pensionini ei ole pensionäril mitte ühtegi vaba senti söögiraha, läbi tuleb ajada sellega, mis ülekannete hetkeks oli koju valmis ostetud.
