Mida teha puidujäätmetega?
Puidugraanuliturgu on viimastel aastatel märgatavalt mõjutanud Euroopa Liidu uuendatud energiapoliitika, mis näeb ette söe asendamise biomassiga, sealhulgas hoonete küttesüsteemides.
Sellest tulenevalt kasvas 2012.–2013. aastal küttegraanulite tarbimine järsult ja ELi liikmesriikide omatoodang rahuldab vaid 43,8% vajadusest. 42,6% vajadusest kaetakse impordiga Põhja-Ameerikast ning 13,6% muudest regioonidest (siin ja järgnevalt on kasutatud IHB-Fordaqi statistilisi andmeid 2013. aasta kohta). Intensiivselt on graanulite tarbimine soojatootmisel kasvanud väljaspool euroliitu nii Põhja-Ameerikas kui Aasias.
Graanulite impordi kasv ELi liikmesriikidesse kasvas 2013. aastal kokku 36%.
Eesti graanulitootjate euroliidu sisest impordi mahtu hinnatakse 2013. aasta 11 kuuga 530 29 tonnile, kasvutempo eelmise aasta sama perioodiga võrreldes küünib 52 protsendini.
On selge, et graanulite põhilise tootmismahu annavad spetsialiseerunud ettevõtted. Samal ajal on puidu- ja mööblitootmisfirmade arv suur ning kuivad jäätmed tekivad neil hajutatuna väikestes mahtudes.
Sõltuvalt tootmisest võib tekkivate jäätmete osakaal kasutatud puidust moodustada mõniteist kuni mõnikümmend protsenti lähtematerjali mahust. See tähendab aga, et tekkivate puidujäätmete oskuslik rakendamine on põhitootmise majandusliku efektiivsuse oluline mõjutaja ühelt poolt ja puiduressursi täielikum ärakasutamine teiselt poolt.
Granuleerida või briketeerida
Puidujäätmete hinnalisuse tõstmiseks kütusena on kaks enam kasutamist leidvat võimalust: granuleerimine ja briketeerimine. Kuigi puitmaterjali kütteväärtus halupuiduna, graanulitena või briketina on üldiselt samasugune, on graanulite põletamine koldes efektiivsem tänu graanuli kujule ja mõõtmetele.
Graanulite kütteks kasutamise suur eelis on võimalus katlaagregaadi töö täielikult automatiseerida. See on oluline nii suurtes katlamajades kui ka eramaja keskküttekatla puhul.
Briketeerida saab ainult pehmeid tootmisjäätmeid, mille niiskus ei ületa 17%. Laastu sees võib esineda ka puidu tükkjäätmeid pikkusega kuni 1,5 cm. Seega kuivatatud saematerjali töötlemisel tekkiv saepuru ja laast on vahetult briketeeritavad.
Soovi korral saab tükkjäätmed laastust eraldada gravitatsioonimeetodil, kohmakaid sõelumise seadmeid ei ole selle tehnoloogia puhul vaja.
Märgade puidujäätmete kasutamine graanulite toormena väikese tootmismahu korral ei ole majanduslikult otstarbekas, seda ennekõike kuivatusseadmete kõrge hinna ja tehnilise keerukuse tõttu.
Granuleerimine on tehnoloogiliselt märksa nõudlikum, et mitte öelda kapriisne. Nimelt peab lähtematerjali fraktsioon olema ühtlaselt 0,5–1,5 mm ja puidu niiskuse tase 8–12%.
Ka höövlilaast ilma eelneva purustamiseta ei ole granuleeritav, vaid peaks enne minema läbi haamerveski.
Sageli satub puidutööstuse n-ö pehmete jäätmete hulka ka väiksemaid või suuremaid puidutükke, mis granuleerimisel ei ole lubatud.
Siit ka oluline järeldus – granuleerimisele suunatavad jäätmed peavad alati enne läbima nn lõppjahvatamise kas haamerveskis või muid tehnoloogilisi võimalusi kasutades.
Vajalikud masinad – kaks lahendust
Tulenevalt suundumustest puidugraanuliturul pakuvad seadmete valmistajad ka väiketootjatele sobilikke, heal tehnilisel tasemel masinaid. Sõltuvalt jäätmete iseloomust ja mahust võib valida kahe lahenduse vahel.
Üks neist on paigaldada eraldi haamerveski ja graanulipress koos vajalike transpordisõlmede ja nende vahel asuva mahutiga laastude jaoks.
Teine võimalus väiketootjale on graanulipress koos laastu lõpp-purustiga. Masina ülemises osas on raspel-tüüpi purusti, mis lubab koos pehmete jäätmetega toita masinasse ka massiivpuidu väiksemaid tükkjääke. Selliste Saksamaal toodetud graanulipresside tootlikkus on algab 40 kg/h ja ulatub kuni 250 kg/h.
Tabel
Graanulid toidavad üha enam energiatootmist
Poole tosina aastaga on puidugraanulite hind kahekordistunud.
| Aasta | Tarbitud graanulite | Tarbitud graanulite | Keskmine |
| kogus (tonni) | hind (eurot) | hind (€/t) | |
| 2008 | 635 | 50 510 | 80 |
| 2009 | 614 | 58 600 | 95 |
| 2010 | 1 118 | 143 600 | 128 |
| 2011 | 1 310 | 178 700 | 136 |
| 2012 | 1 873 | 273 300 | 146 |
| 2013 | 2 018 | 312 100 | 155 |
Allikas: statistikaamet
