Kodukohakuvandi looja Eduard Leppik tunnetas end aegade lülina

Paigaidentiteedi alustala Eduard Leppik (1924-2008) tähistanuks tänavu 11. oktoobril 90. sünnipäeva. Aprilli algul kogunes töörühm, kes valmistab sügiseks ette rea sündmusi tema tähenduse avamiseks ning sünniaastapäeva väärikaks tähistamiseks.

Eduard Leppik asus Väike-Maarja keskkooli õpetajaks 1952. aastal pärast Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist soome- ugri keelte alal. Keeleteadlasena ta tööd siiski ei jätkanud. Väike-Maarjas õpetas ta eesti keelt ja kirjandust, psühholoogiat, loogikat, võõrkeeli, kodu- uurimist, geograafi at ja antiikajalugu.

Ta oli pärast Teist maailmasõda siinse paikkonna identiteedi taaslooja, nagu ütleb Eduard Leppiku üks elu juhtmõtteidki - mis teed, tee ikka rahva heaks.

Aastatega on kinnistunud teadmine Eduard Leppikust kui paikkonna tunde hoidjast erinevate teemakohaste artiklite, raamatute ja erinevate sõnavõttude kaudu. Ajaloos tagasi vaadates näeme Väike-Maarja kandis juurdunud tõsiasjana, et viimase 150 aasta jooksul on siinse paikkonna lugu edasi viinud, uurinud ja tutvustanud peamiselt mujalt Eestimaalt pärit inimesed.

Olid nendeks enne Mõisakülast pärit Eduard Leppikut ka näiteks Johan Kotli Laiuselt, Jakob Liiv Alatskivilt, Märt Meos Tarvastust.

Eduard Leppiku kogutu põhjal võib täna kindlalt öelda, et tegemist ei olnud erakogujaga, vaid inimesega, kes tunnetas end aegade lülina. Minevikust leitu kandus läbi Eduard Leppiku edasi ja jõudis järgmise põlvkonna uurida ning tänasesse päeva. Süstematiseeritud põhjalik materjal oli erinevate trükiste ja sõnavõttude koostamiseks hädavajalik. Väga suur osa teadmistest Väike-Maarja ja selle ümbruse, samuti terve Lääne-Virumaa kohta, pärineb Eduard Leppikult.

Eduard Leppik seostas õppetöö eesti rahva vaimse ja esemelise kultuuripärandi kogumise ja uurimisega.

Materjali kogumise viise oli mitmeid - kodu-uurimismatkad koos õpilastega läbiümbruses ja kaugemal, kirjavahetus paikkonnaga seotud inimestega, fotograafi a ja õpilaste kodused kirjandid, põhiliselt pealkirjaga "Minu koduümbrus".

Nii kogunes hulgaliselt väärtuslikku pärimusmaterjali, ajaloolisi fotosid, mälestusi jne. Õpilaste abiga vastas ta Eesti Rahva Muuseumi küsimuslehtedele.

Kogumistöö tulemusena ja isiklikke materjale annetades rajas ta õppetöö kõrvalt Väike-Maarja keskkooli muuseumi - tänase Väike-Maarja muuseumi eelkäija.

Eduard Leppiku 90. sünniaastapäeva puhul on plaanis korraldada tänavu septembris temast inspireeritud ühine matk ja üles seada teemakohane näitus. 9. oktoobril leiab Väike- Maarja seltsimajas aset Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Ettekannetega tutvustatakse teda paigaidentiteedi kandjana, Wiedemanni keeleauhinna laureaadina ja Väike-Maarja valla aukodanikuna, kirgliku matkajana, trükiste autorina jne. Järgnevates infolehtedes meenutame Eduard Leppiku tegevust laiemalt.

Samamoodi nagu Eduard Leppik korjas mälestusi teistest, kutsub Väike- Maarja Gümnaasiumi Vilistlaskogu üles koguma mälestusi Eduard Leppikust - temast kui õpetajast, kolleegist, rännumehest, Väike-Maarja elanikust.

Kirja pandud mälestusi, ka fotosid ootame 30. augustiks 2014 Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleisse või Väike- Maarja muuseumisse või elektronpostiaadressil [e-mail]