Millele panustad, gümnaasium?
Visioonipäeva avamisel sai heidetud põgus pilk haridus- ja tööturumaastikule.
Tööealist elanikkonda jääb järgmise nelja aasta jooksul Eestis vähemaks 26 000 inimest.
Sellele lisandub igal aastal veel 3000-4000 Eestist väljarändajat. See hakkab veelgi valusamalt puudutama kõiki eluvaldkondi - töökäsi jääb vähemaks pagarite, õpetajate, inseneride ja ka teiste elukutsete seas. Praegusel gümnasistil on päris keeruline otsustada, millele panustada.
Kus on investeering haridusse kõige tasuvam? Sama küsimus vaevab ka lastevanemate ja haridustöötajate pead. Uuringud näitavad, et 70% gümnasiste soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis, kusjuures eelistatud on sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkond. Üsna oluliseks peetakse eriala n-ö majanduslikku perspektiivikust.
2013. aasta ESA uuring näitas, et keskharidusele lisanduv kõrgharidus toob lõpetajale umbes kolmandiku palgalisa.
Rakenduskõrghariduse omandanud inimene hakkab teenima brutopalka vahemikus 700-1390 eurot (suurem töötasu on transpordi- ja IT sektoris, väikseim sotsiaal- ja kultuurisektoris), ülikooli bakalaureuse kraadiga lõppedes tööle minnes on kuupalk 700-1570 eurot (kõrgem arvutiteaduste valdkonnas) ja magistriharidusega töötajale ollakse valmis maksma 800-1900 eurot (jällegi kõrgem tase IT sektoris, edasi ärijuhtimine ja rahandus). Kõik ei peitu siiski eelmainitus.
Samas otsustab enamik lõpetajatest oma edasiõppimise eriala alles viimasel aastal või vahetult pärast lõpueksameid. Valikud põhinevad tihti emotsioonidel. Gümnaasiumi õppesuundadel on siin oma mõju, kuid mitte nii tugev kui võiks eeldada. See on kindlasti edasine mõttekoht.
Millele panustada, et meie õpilased oleks konkurentsivõimelised ja kool tooks kogukonnale suurimat lisaväärtust? Keeruline küsimus, millele lihtsat vastust kahjuks ei ole.
Parim tee on kombineerida haridusvaldkonna spetsialistide teadmisi kogukonna ootustega. Oma esimesel visioonipäeval suutsime määratleda gümnaasiumilõpetaja isikuomadused ja baasoskused, mida peavad oluliseks nii tööandjad kui ka ülikoolid.
Olgu eraldi mainitud kahe võõrkeele (inglise ja vene) väga heal tasemel valdamine, koostööoskus, kriitilise mõtlemise võime ja programmeerimisoskus.
Kool võiks teha enam koostööd kohalike ettevõtetega (nt õpilasfirmade tegevuse edendamisel, ettevõtlusõpetuse praktika korraldamisel, suvetöökohtade vahendamisel) ja ülikoolidega (praktilised ühisprojektid gümnaasium-ülikool-ettevõtja).
Võib-olla on saabumas aeg riskida ja teha õppesuundade veelgi spetsialiseeritum/ kitsam valik? Võiks kujundada Kohila gümnaasiumist kooli, mille lõpetajad on eriliselt tugevad just rohemajanduse ja infotehnoloogia valdkonnas? Selliseid otsuseid ei saa aga teha piirkonna kooli puhul käputäis inimesi. On vaja pikemat arutelu ja kaasata sellesse ka kogukonda.
Hoolekogu pidas visioonipäevajärgse koosoleku 28. veebruaril. Anti ka heakskiit uuele gümnaasiumi vastuvõtu korrale, mis näeb ette kahe õppesuuna - loodus- ja reaalainete ning humanitaarja sotsiaalainete õppesuuna avamise. Kõlavatest nimedest tähtsam on siiski õppekava sisu. See näib hetkel üsna hea ja rõõm oli tõdeda, et natuke ka visioonipäeva mõjutustega.
Tahaks loota, et kõigile kohustuslikele ja valikkursustele leitakse pädevad õpetajad ning nende motivatsiooni suudetakse hoida.
Hoolekogu nimel tänan kõiki visioonipäeva korraldajaid ja osalejaid! Jõudu ja julgust kooliperele uutele ülesannetele vastu astumisel!
