Kiilis on plaanis avada tervisekeskus
Kahe perearsti - Meelika Lutteri ja Liis Aunini - nimistutes on praegu kokku umbes 3000 patsienti.
Tundub palju, ent vallas elab ca 5000 inimest. Seega võib järeldada, et paar tuhat vallaelanikku käib pererarsti juures mujal, enim neist tõenäoliselt Tallinnas.
"Minul on 1500 patsienti, ja see on ühe perearsti jaoks piisav," ütles Meelika Lutter. "Aga kui inimesi tuleks juurde, saaks võtta juurde uue perearsti, kes hakkaks oma nimistut kasvatama."
Täna on tema juures Kiili Perearstikeskuses tööl juba kaks pereõde, et pakkuda võimalikult kvaliteetset teenust.
Lutter tunnistas, et on uue perearsti peale juba mõnda aega mõelnud, ent see tähendaks, et patsiente on juurde vaja. Just neid, kes praegu näiteks pealinnas käivad.
Suurem patsientide arv on tingimuseks ka uue tervisekeskuse loomisele. Seal poleks vaid kaks perearsti, vaid ka hambaarst, taastusravikabinet, füsioterapeut ja ämmaemand, pakkus Lutter. "Kui neile ei suuda täiskohaga tööd pakkuda, siis vähemalt osalise tööajaga," leidis ta.
Näiteks hambarsti teenust pakutakse vallas ka praegu, kuid teenuse mahtu tuleks oluliselt suurendada, kuna vajadus on olemas.
Teine valla perearst, Liis Aunin, pole enda sõnul tervisekeskuse plaanist veel midagi kuulnud. "Uue perearstikeskuse plaane on ka varem vallavalitsuses jutuks olnud," ütles ta, "aga nendest pole midagi asjalikku sündinud."
Harjumusi ei muuda
Aga miks peaks inimene eelistama Kiili valla perearsti pealinna omale? Vastuseks võiks küsida vastupidist - miks käia Tallinnas, kui kodu lähedal on mugavam? Vähem tõbisena sõitmist, vähem piinlemist liiklusummikutes, rohkem parkimiskohti jne. Kõik ühtviisi toredad põhjused.
"Harjumusi on raske muuta," tõdes Meelika Lutter. "Aga kui on inimesi, kes pole veel otsustanud, kuhu end perearsti juurde registreerida, siis on mõistlikum siin, Kiili alevis, käia."
Vallavalitsus soovib perearstid ühe katuse alla tuua ning on tegutsenud selles suunas juba paar aastat. Uue Euroopa Liidu rahastusperioodiga on võimalus saada täiendavat rahastust, et väiksema tervisekeskuse plaan realiseeruks kiiremini. Lisarahastust on võimalik saada just ruumide väljaehitamiseks, kus pakkuda täiendavaid meditsiiniteenuseid.
Et tervisekeskuse idee kindlamini realiseeruks, oleks vaja, et valla elanikud valiksid oma perearstiks kodukohas toimiva arstipraksise ning ei käiks mujal perearsti juures. Ja kui keegi veel kahtleb, kas Kiilis perearstid on ikka samal tasemel nagu Tallinnas, siis võib kinnitada, et perearstide kvalifikatsioon ei sõltu perearsti asukohast.
Vallavanem Valeri Kukk märkis, et see nagu iga teise tööga - mõned soovivad ennast täiendada ja harida ning läbi erinevate koostöövormide ennast paremaks muuta, samas kui teised piirduvad vaid olemasoleva taseme hoidmisega.
"Oluline on ka fakt, et paljud naabervaldade elanikud on valinud oma perearstiks Kiili Perearstikeskuse eesotsas Meelika Lutteriga, kuna tema suhtumise ja professonaalsuse maine on levinud kaugemalegi," ütles vallavanem. "Samuti teeb ta väga head koostööd valla sotsiaalosakonnaga ning nii mõnigi kord on meditsiinilise probleemi kõrval lahendatud ka kellegi sotsiaalne mure."
Oluline füsioterapeut
Millisest spetsialistist Kiili vallas praegu enim puudust tuntakse? Lutteri sõnul kindlasti füsioterapeudist. "Tema oleks ülioluline. Praktiliselt iga inimese võiks füsioterapeudi juurde saata," ütles perearst. "
Väga paljudel on probleeme selja, õlavöötme ja kaelapiirkonna ülekoormuse ja sundasendist tingitud valudega. Paljud tulevad valudega siia."
Ainuke võimalus ongi sellisel juhul füsioterapeudi külastamine.
Tema leiab pingekolded üles ja soovitab õigeid harjutusi. Need valud pole ainult ravimitega ravitavad, ütles Lutter.
Lisaks füsioterapeudile saaks tervisekeskuses kaaluda ka näiteks hambaarsti ning ämmaemanda teenuse loomist. Vallas on mõeldud ka psühholoogi palkamise peale.
Uus tervisekeskuse hakkaks praeguste plaanide järgi paiknema vallavalitsusega samas majas, selle teises tiivas.
Ehituse jaoks saadaks raha Euroopa Liidu vastavatest fondidest.
