Andrus Umboja: Loo aleviku kaitseala on lõpuks teostumas
Sel teemal on peetud pikki ja emotsionaalseid rahvakoosolekuid, millest ei näinud olevat mingit abi, sest nagu tabavalt on öeldud: inimesed ei loe, loevad liblikad ja lilled. Ja tundubki, et see tabav ütlus on tõeks saamas. Nimelt leiti kaevandusloa menetluse raames teostatud uuringutega sellelt alalt mitu kaitsealust taimeliiki.
Peale selle informatsiooni ilmsikstulekut otsustas vallavalitsus koheselt reageerida ning esitas 22.07.2010 taotluse Keskkonnaministeeriumile looduskaitseala moodustamiseks. Antud menetlus on võtnud aega pea neli aastat. Selle aja jooksul on alal Keskkonnaameti tellimusel teostatud täiendav ekspertiis, mis meie poolt esitatud materjalide paikapidavust vaid kinnitas ning veelgi täiendas.
Sellest tulenevalt otsustas keskkonnaminister oma 19.02.2014 käskkirjaga algatada kaitsealuste taimeliikide (aasnelgi ja kuninga-kuuskjala) Loo püsielupaiga moodustamise ja kaitse-eeskirja menetluse. Tänaseks päevaks on menetlus jõudnud niikaugele, et kõikidele maaomanikele, kelle maadele kavandatav kaitseala jääb, on saadetud välja Loo püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja eelnõu. Maaomanikel on nüüd võimalik avaldada oma avamust kavandatava kaitseala kaitserežiimi ja piiride kulgemise osas.
Kavandatava kaitseala pind ala on 98,8 ha ning see paikneb Loo aleviku põhjapiiril olevate korrusmajade, Liivamäe küla idapiiril paiknevate elamute, Tallinna-Narva maantee ning Loo aleviku sissesõidutee vahelisel alal.
Sellest alast ca 77 ha on riigimaa ning 22 ha eraomanikele kuuluv maa. Kaitse-eeskiri sätestab kaitsealale sihtkaitsevööndi kaitserežiimi kehtestamise, mis tähendab, et püsielupaigas on keelatud uute ehitiste püstitamine ja teede rajamine, sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning uute maaparandussüsteemide rajamine.
Püsielupaigas on inimestel lubatud viibida, korjata marju ja seeni. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud suuremate rahvaürituste läbiviimine, püsielupaiga hooldustööde teostamine, rohu niitmine ja loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine kaitsealuste taimeliikide elutingimuste parandamiseks ning olemasolevate teede ja tehnorajatiste hooldus tööd.
Vallavalitsus otsustas omalt poolt teha esitatud kaitse-eeskirja ja piiriettepaneku eelnõule kuus muudatusettepanekut, millest viis puudutavad eelkõige piiri kulgemist ja planeeritavat kaitserežiimi.
Nimelt leiame, et ei ole mõistlik kaitseala sisse arvata Erma teed, mis on Liivamäe küla üks peamisi sissesõiduteid. Samuti teeme ettepaneku jätta kaitsealast välja Liivakandi tee kergliiklustee maa-ala.
Täiendavalt tegime ettepanekuid kavandatava kaitseala piiri mõistlikumale kulgemisele ja kaitserežiimile, arvestades juba väljakujunenud maakasutust ning menetluses olevaid planeeringuid.
Kuuenda ettepaneku sisuks on Väo lubjakivimaardla aktiivvaru passiivvaruks arvamine terve 17. ploki ulatuses, mis jääb pea terviklikult kavandatava kaitseala alla. Seda ettepanekut toetab Looduskaitseseadus, mille kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ehk teisisõnu on kaevandamine välistatud.
