Eesti piimakvoot sai täis, trahvi tänavu ei tule
Sel aastal Eesti veel kvoodi ületamise eest trahvi maksma ei pea - kvoodiületustasu arvutatakse piima rasvasuse põhjal korrigeeritud koguse alusel. Korrigeeritud tarnekvoodi täituvus on 99,41%. Otseturustuse kvoot sai täis 66% ulatuses.
Piimakvoodiaasta arvestuslik periood kestis eelmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2014. Euroopa Komisjoni kinnitatud kvoot ehk tootmise piirmäär Eesti piimatoodangule oli selleks perioodiks 692 926 049 kg, millest tarnekvoot moodustab 686 868 079 kg ja otseturustuskvoot 6 057 970 kg. Kvoodiomanikele oli nende taotluste alusel välja jagatud kvooti kokku 678,2 tuhande tonni piima tootmiseks.
Sõltuvalt sellest, kas ettevõtja tarnib enda karjalt saadava piima tööstusele või turustab ise, võib tal olla piima tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Lõppenud kvoodiaastal oli Eestis 732 tarnekvoodi ja 175 otseturustuskvoodi omanikku.
2014/2015 on Eestile määratud piimakvoodi suuruseks 692 926 049 kg, millest 686 868 079 kg on tarnekvoot ja 6 057 970 kg otseturustuskvoot. Sellest 673,6 tuhat tonni tarnekvooti ja 4,6 tuhat tonni otseturustuskvooti oli 1. aprilli seisuga tootjatele välja jagatud.
Alanud kvoodiaasta on viimane, mil Euroopa Liidus piima tootmist piiravaid kvoote rakendatakse. 2014/2015 kvoodiaastal peavad tootjad väga tähelepanelikult oma piimakvoodi täitmist jälgima, sest on reaalne oht kvooti ületada. Kvooti ületanud liikmesriikidele määratakse trahv, mis tuleb tasuda neil tootjatel, kes on oma isiklikku piimakvooti ületanud. Trahvi suurus 100 kg piima kohta on 27,83 eurot.
Eestis on piima tootmisel kvoote rakendatud alates 2004. aastast, mil Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks. Liikmesriikidele tootmiskvootide kinnitamisega soovib Euroopa Liit piirata võimalikku ületootmist. Kvoodist rohkem piima tootnud riikidel tuleb maksta trahvi. Alates 2008/2009. kvoodiaastast on liikmesriikide kvoote igal aastal 1-2 protsendi võrra suurendatud, kuid viimasel aastal enam mitte.
