Kullerdamine – uus vana unustatud mäng
Ütlen ausalt, kui mina sellest esimest korda kuulsin, pidin interneti lahti lööma ja veidi uurimistööd tegema. Hiljem sain teada, et ma ei olnud ainus, kes sellest lihavõttemängust kuulnud ei olnud. Leidus veel täiskasvanuid, rääkimata lastest, kellele see oli tore avastus.
Selgus, et tegu on ühe vana vahva munadepühaaegse mänguga. Mängu eesmärk on endale võita kaaslaste mune.
Selleks laotati põrandale või voodile riie, ühte otsa hunnikusse padjad, mille otsast hakati kordamööda mune alla veeretama.
Mune võib alla veeretada ka mööda spetsiaalset puidust renni. Kes sai oma munaga eelnevalt veeretatule pihta, sai selle endale.
Veeretamise käigus loeti salmikesi, näiteks:
Veere, veere, munakene.
Kas saad kokku kenakene?
Samuti oli varutud erinevaid tänapäevaseid värve ning kõik said oma kaasa võetud munad just nii kirevaks värvida, kui soov oli. Ürituse lõpuks võis näha õnnelikke väikesi poisse ja tüdrukuid oma värviliste munadega koju minemas.
Kõige põnevam oli ürituse juures muidugi eespool mainitud kullerdamise võistlus. Mängu tarbeks oli varutud korvitäis roosaks ja oranžiks värvitud mune, valmis seatud vaip, padjad ning umbes 50-aastase ajalooga munade veeretamise renn. Lapsed valisid omale muna ning jäid järjekorras ootama. Tore oli vaadata põnevil nägudega väiksemaid ja suuremaid võistlejaid. Osavamad võitsid endale kaks või isegi kolm muna, kuid päris ilma ei jäänud munast keegi! Laiali said jagatud ka sibulakoortega üheskoos värvitud munad.
Oli tore sissejuhatus saabuvatele pühadele!
