Kirjandusklubi tutvustab loojaid ning annab ainest elu üle mõtlemiseks
Pikka aega Rae vallas elanud Marek Tihhonov on justkui hunt Kriimsilm, kes mitme ameti peal on hakkaja mees olnud - harjutanud kätt sõjaväes meedikuna ja tegelenud raadiotööga. Praegu teenib ta leiba Eesti Autorite Ühingus, annab Zelluloosi Spordiklubis zumbatrenne ning vabal ajal tegeleb muu hulgas luuletuste kirjutamisega.
Mareki luuletused on rõõmsameelsed ja väikese huumorinoodiga ning nende seast võib leida nii armastusest kõnelevaid, elu üle arutlevaid kui ka maailmanähtusi lahti mõtestavaid luuletusi. Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt.
Pärast ülikooliõpinguid asus ta tööle Jüri Gümnaasiumi inglise keele õpetajana, kus töötab nüüdki. Abielus, kahe lapse ema on kirjutanud kaks tunnustatud noorteromaani - „Neetud" ja „Piinatud hinged".
Samuti meeldib Kristelile vahetevahel luuletada. Seekord keskenduti siiski tema proosakirjandusele. Romaanivõistlusel tunnustatud romaani „Neetud" jaoks sai kirjanik inspiratsiooni oma kooliajast.
Teemaks mõistagi noorte armastus, koolikaaslaste omavahelised suhted. Peategelaste Mirdi ja Ronani suhe ei jäta kedagi külmaks, ilmekad tegelaskujud ning nende keerukas hingemaailm pakuvad lugemisrõõmu igas vanuses kirjandushuvilisele.
„Piinatud hinged" on müstilisem ja jutustab kahe õe omavahelistest suhetest, läbisaamisest vanemate ja koolikaaslastega ning muidugi ka kõikehaaravast armastusest. Jutustuses leidub ka draamat ja üleloomulikke jõude ning Jüri elanikud võivad leida teosest vihjeid oma kodukoha ümbrusele, nii et põnevust ja üllatusmomente jätkub siingi. Raamatuid kirjutades meeldib Kristelile muusikat kuulata. Sel viisil tööd tehes saab oma loomingusse paremini sisse elada ja lauludest inspiratsiooni ammutada. Vahel juhtub ka nii, et mõni laul jääb korduvalt mängima ja meeleolu looma kuni peatüki lõpetamiseni. Samuti rääkis kirjanik oma raamatute kirjastamisprotsessist.
Seekordne kirjandusklubi pakkus rohkelt elamusi. Üritusel oli külastajaid „seinast seina" - väikelastest vanemaealisteni - ja kõik soovijad said tee- või kohvitassi taga ettekandeid nautida, esinejatele küsimusi esitada, oma raamatusse autogrammi paluda ja kirjanikega pilti teha.
