Arutelul käsitleti seniseid toiminguid raudtee taastamise ettevalmistamiseks, praegu maavalitsuse juhtimisel tehtavaid töid (trassi asukoha analüüs ning joonobjekti teemaplaneering) ning räägiti ka järgmistest sammudest projekti elluviimisel.

Järgmiseks kohustuslikuks sammuks oleks raudtee taastamisele keskkonnamõjude hinnangu koostamine. Et tegemist on olemasoleva trassiga, siis ei tohiks keskkonnamõjude hindamine väga keeruline olla, oma ressurssi nõuab see aga siiski.

Minister oli Haapsalu raudtee taastamise osas positiivse hoiakuga ja väljendas ministeeriumi toetust üldisemalt. Arutelu keskenduski võimalike lahenduste otsimisele.

Siiski arvas minister, et järgmise perioodi EL vahenditest Haapsalu raudtee jaoks raha ei jagu. Järgmiseks perioodiks planeeriti raudteede renoveerimiseks pisut üle 80 miljoni euro ning need summad kulutatakse peaasjalikult Tapa-Tartu ja Tapa-Narva suundade rekonstrueerimise jätkamiseks ja ka nende tööde teostamiseks jääb vahendeid napiks.

Läänemaa esindajad rõhutasid vajadust ettevalmistavate tööde jätkamiseks ning palusid ministeeriumi abi keskkonnamõjude hinnagu teostamiseks rahastamise leidmisel.

Läänlased tegid ettepaneku kaaluda võimalusi ka raudtee taastamise alternatiivseks rahastamiseks, näiteks Eesti Raudtee kaudu teostatava omainvesteeringu kaudu.

Minister planeerib ka visiiti Läänemaale, võimalik visiidi toimumise aeg võiks olla augustis-septembris.