Kui kaovad koolid, kaovad ka inimesed
Jah, mõni võib öelda, et haridus on kallis lõbu. Haridusele kulub üle poole meie valla eelarvest. Meie kui õpilaste jaoks pole see kallis, sest see on meie kõigi raha. See on ju iseenesest mõistetav, et kui kaovad koolid ja lasteaiad, siis kaovad siit ka inimesed.
Hea haridusega inimesed tulevad paremini toime. Kui sa oled midagi hästi õppinud, siis oskad nende teadmistega seotud valdkonnas ka tööd hästi teha. Hea haridus avab rohkem võimalusi tulevikuks.
Haridus ka seob inimesi. Kui inimesed käivad samas klassis, siis mitmed neist saavad sõbraks väga pikaks ajaks. Samuti on koos lihtsam edasi minna pärast kooli lõpetamist.
Millisena näeme 10 või 20 aasta pärast meie valda? Siin elab praegusest rohkem inimesi. Need inimesed käivad siin tööl. Oluline on see, et nad teevad tarka tööd. Mitte monotoonset, igavat asja, vaid sellist, mis loob väärtust võimalikult paljudele.
Hea haridusega põhikooli lõpetajate piisav hulk võiks ju luua siia tulevikus gümnaasiumi. Ja see toob siia veel nutikamaid inimesi elama. Kui üks kool areneb gümnaasiumiks, siis teisest võiks saada väga hea kutsekool. Headest asjatundjatest on alati puudus.
Selleks, et õpilased tuleksid siia gümnaasiumisse või kutsekooli, on neil vaja tegevust pärast tunde. Jah, see maksab, aga inimesi tuleb ju siis juurde ning mida rohkem on inimesi, seda vähem tuleb peale maksta. Samuti on siis rohkem eestvedajaid: õpilased ise saavad samuti tegevusi korraldada, kui nad on aktiivsed. Pealegi jagub siis siin põnevaid vaba aja üritusi mitte ainult suveks, vaid ka talveks.
Mõni võib öelda, et nii ehk naa lähete siit minema! Jah, läheme. Vähemalt kolmeks aastaks, sest nii kaua käime gümnaasiumis. Aga alati ju saame tagasi tulla kui tahame. Kas me tahame elada sellises vallas nagu kirjeldasime või siia tagasi tulla? Jah, tahame.
Maarja Heinleht, Marie Urvik, Orm Jürgenson, Kairit Raudla, Johannes Kooviste, Magdaleena Teinemaa
