Nädal aega mudamülkas vaevelnud koer tuli hukata

Rohkem kui nädal aega hoidis Orissaare aleviku rahvast ärevil hääl, mis kord karjus, ulus, niuksus ja siis jälle vait jäi. Eile leidis Orissaares elav Aare Püüa roostikust õnnetu koera, kes oli mudamülkasse kinni jäänud ja sealt kuidagi liikuma ei pääsenud, kirjutab Saarte Hääl.

“Ta oli seal õnnetu ja hädas, üleni läbi vettinud,” kirjeldas õnnetu looma seisukorda Aare Püüa, kes elab üsna mere lähedal. Mehe sõnul oli koer väga nõrk ja olnud roostikus juba tükk aega. “See oli mudamülgas ja roostikus oli nii halb liikuda, ma ei imesta üldse, et ta sealt minema ei pääsenud,” rääkis Aare Püüa, kes ka ise oli mutta vajunud.

Eile leitud looma vaatasid koos vallavanem Vello Runthaliga üle kaks loomaarsti Mihkel Käärid ja Margit Pitk ning ühiselt võeti vastu otsus loom hukata. “Ta suutis ainult pead tõsta ja piinles ning et need piinad lõpetada, võtsime vastu sellise otsuse,” ütles Mihkel Käärid, kelle sõnul oli looma tagakeha halvatud ja koer ise täiesti apaatne.

Orissaare rahvas oli roostikust kostnud hääle suhtes väga erineval arvamusel, küll väideti, et see tuleb Muhust, Kajaka saarelt, teedevalitsuse tagant roostikust jne. Häälitsejat peeti koeraks, rebaseks, hundiks, šaakaliks, luigeks, kormoraniks või mõneks muuks linnuks.

Loe pikemalt Saarte Häälest.