Halb olla, isu minna: Kas Märjamaa tunnuslause on muutumas?
Lastega seotud muresid keegi vabatahtlikult üle ühe kohalike valimiste aja järjepidevalt üleval ei hoia. Sest lapsed saavad suuremaks ja siis morjendavad juba eelpool nimetatud mured. Ning uued lapsevanemad alustavad nullist ja loobuvad samuti.
Just seetõttu paistab, et lastega seotud küsimusi ei peagi lahendama. Näiteks meil on oma laev, aga ei ole mänguväljakut.
Kui kliente on liiga palju, tõsta hinda
Rahvastiku vähenemise ja linnadesse suundumise ajal, näevad paljud maavallad kurja vaeva, et saada elanikke juurde. Ja ei oodata ainult vallasante, vaid noori tegusaid inimesi. Neil aga on enamasti lapsed. Need omakorda vajavad lasteaeda ajaks, kui nende vanemad maksude maksmiseks ettevõtteid loovad ja tööl käivad.
Aga teadmine, et tööle minna ei saa ja lapsehoiule tehtava kulu peab kandma pere ise, annab ühtlasi ka signaali, et see paik ei ole elamiseks sobilik. (Lisaks: Rootsi demograafi Livia Sz. Oláhi uuring näitab, et kõige tugevam mõju sündimusele on lasteaiakohad.) Ja siis sobikski vast Märjamaa tunnuslauset muuta ajakohasemaks: „Hea olla, isu tulla" asemel „Halb olla, isu minna".
Iga laps, kes jääb lasteaiakohast ilma, säästab täna hulga valla raha. Raha on alati vähe ja allesjääv kulub alati millelegi muule kasulikule. Eraäris, eriti kui puudub konkurents, on üldiselt nii, et kui kliente on tüütult palju - tõsta hinda ja kõik rahuneb.
Loodetavasti ei mõtle meie armastatud vallajuhid lasteaiakoha nõutajate heidutamisel nii.
Vähemus mõjutab enamust. Rahaliselt - tõstame tasu 100%
Märjamaa on üks õnnelikest kohtadest Eestis, kus lapsi on rohkem kui lasteaiakohti. Vähemalt hetkel. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peab omavalitsus looma kõigile pooleteisekuni 7aastastele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (§10 lg 1).
On igati mõistlik, teades ette, kui vähe lapsi vajab kohta lähiaastatel, et ei tasu ehitada uusi hooneid. Erainitsiatiiv reageerib kiiremini ja olemas on lastehoiuteenus.
See ei ole küll päris lasteaed, kuid sobilik hädavariant olukorra lahendamisel.
Aga olude sunnil lastehoidu sattunutel on põhjendatud mure, sest eralastehoius on lapsevanema omaosalus suurem kui päris lasteaias. ja et kõik oleks võrdne, on Märjamaa vallavalitsus nüüd tulnudki mõttele tõsta valla lasteaias käiva lapse vanematele omaosalust ligi 100%! Seda selleks, et kõik oleks võrdne, suurendame kõikide teiste tasu.
On arusaadav, kui hinda peab tõstma, et koolitada pedagooge, teha remonti, tõsta palka, parandada atraktsioone. Kuid tõsta (või põhjendada) seepärast, et see oleks võrdne neile, kellele vald ei suuda pakkuda seadusega ettenähud korras lastaiakohti, tundub kaugeltvaatajale justkui pisut valest otsast lähenemine?
Kõlab nagu kurgumandlite operatsioon vastassuunalisest avausest. Nüüd siis õnnetus vähemuses olevad kümmekond päevahoiu teenust kasutavat last, mõjutavad kõiki teisi ca 250 valla aedades käivat last.
„Vald ei pea välja tegema"
Vallavolikogu komisjonide töö enamasti menukat kajastust ei leia. Protokollija tänuväärne pingutus kõike kirja panna jääb enamasti unustatud kilobaitide kogumiks valla veebis. Aga nende lugemine tasub ära - justkui näitekirjanduse eri žanrite käsikirjad! Kahjuks puudu vaid [emotsiooni] kirjeldavad vahetekstid.
Lasteaiakoha tasude tõstmise teemakäsitluste protokollidest leiab hulga pärle, mis panevad jällegi mõtlema, et mis see Märjamaa tunnuslause oligi?! Mõni seisukoht on väärt siin eraldi välja tuua neile, kes ei viitsi kodulehelt kogu teksti välja otsida.
Sissejuhatuseks: komisjonides räägitu ei ole pubi melu, vaid väljaöeldud sõnad on seisukohad. Vallavolikogu hariduskomisjoni koosolek 13.05, protokoll, vastus Gaili Ilissoni arvamusele, et hinnatõusu planeerides peaks mõtlema eelkõige sellele, et inimestel Märjamaal hea oleks. Villu Karu: See ei tähenda seda, et me siin kõigile nö välja teeme.
Laskumata teemasse, kas võõra rahaga üldse saab kellelgi „välja teha", võiks arutleda selle üle, et olulise positiivse sõnumi andmiseks tasuks vaeva näha ja pigem suurendada valla toetust.
Kuigi seadus lubab lastevanemate omaosalust tõsta veelgi 2 korda. Arvestades selle mõju laiemalt, võiks kaaluda ka väljategemist, nagu teeb seda naaber Vigala vald. Või pigem tõstame veel hinda, jätame kõik lastega seotud teemad tahaplaanile, muutume üha ülbemaks ning tagajärjeks on sõnum „Halb olla, isu minna".
„Normaalsem tase"
Samal arutelul vastus teemale, et ligi 100% hinnatõusu on liiga palju. Villu Karu: Jah, see on meil suhteliselt järsk tõus, aga see jääb lubatu piiresse. See on ka sellest, et me oleme tegelikult väga pikka aega seda tasu hoidnud madalal.
Möödunud aastal küll tõstsime, aga valitsus taotles suuremat tõusu, kui volikogu kinnitas. Tasu on suhteliselt väike olnud palju aastaid. Kui me nüüd järsku tõstame selle normaalsemale tasemele, siis see tundub meile palju.
Uue vallavalitsuse plaani kohaselt võiks olla „normaalsem" omaosaluse ühe kuu tasu 2015. aastal ilma söögirahata 39 eurot.
Omaosaluse tasu mujal Eestis: Vigala 4, Kuusiku 13, Suure- Jaani 16, Orissaare 17, Rapla 17- 21, Alavere 21, Türi 22, Tallinn 38 ja Tartu 39 eurot. Enamikus küsitletud kohtades kehtib lisaks automaatne soodustus 50-100% sama pere teise või enama lapse tasule.
Puudub küll ülevaade kogu Eestist, kuid meie uus hinnasilt paistab pigem nagu ekstreemsem kui normaalsem. Kas tõesti peab ka Märjamaal olema Eesti kõige kõrgem hind? Saame lisaks „heale kohale" toasooja hinna edetabelis ka teisel alal kõrge koha.
Tule volikogu istungile
Õnneks otsustavad hinnatõusu suuruse volikogu liikmed ja seda oma veendumuste järgi. Volikogu istungid on avalikud. Tule ka julgelt kohale, kui teemat käsitletakse ja hääletatakse! Siis saad oma silmaga näha, millise valiku sinu poolt valitud volikogu liige teeb - kas „tuleku" või „mineku" poolt. Ning näha saab, kuidas sinu häälekandja põhjendab hinnatõusu - võrdne kohtlemine, vajadustele vastav või normaalsem tase. Hääletajatel endal tasub meenutada oma valimistel antud lubadusi.
Kui volikogu istung peaks toimuma mõnel saarel, siis loodetavasti saavad kõik kohale meie oma laevaga.
Mõtted on kokku kogutud jutuajamistest mitmete lapsevanematega. Allakirjutanu isiklikult elab hinnatõusu üle ja on nõus, kui lisarahaga tehakse midagi lasteaias paremaks. Ja on vastu, kui selle eesmärk on tegemata töö või „võrdne kohtlemine". Ning kui väljaütlemised ja põhjendused ei muutu (juba!) sarnaseks meie ekspeaministri viimaste aastate stiilile.
Jätkame pigem olemasoleva Märjamaa tunnuslausega „Hea olla, isu tulla"!
Alar Linna
Viimastel valimistel valinud volikokku IRLi ridadesse kuulujaid
