„Kagu-Eesti eristub teistest piirkondadest keskmisest väiksemate sissetulekute ning keskmisest suurema tööpuudusega. Seetõttu on eriti oluline keskenduda Kagu-Eesti tegevuskava koostamisel just ettevõtluse ja töökohtade loomisele, et inimeste sissetulekud kasvaksid,“ märkis minister.

„Piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamine ja piiriüleste koostöövormide leidmine on piiriäärsete maakondade suurepärane võimalus muuta regioon atraktiivseks nii eestlaste kui lätlaste, aga ka kaugemate külaliste jaoks. Kagu-Eestil on palju potentsiaali nii omanäoliste piirkondade kultuuripärandi esiletoomisel kui ka juba toimivatele ettevõtlusharudele lisandväärtuse kasvatamisel,“ tutvustas siseminister Hanno Pevkur Kagu-Eesti kui siseturismi armastatud sihtkoha häid eeldusi.

„Ka kodukoha turvalisemaks muutmiseks on piiriäärsetel aladel rohkem võimalusi, kui esmapilgul tundub. Avatud piirid võimaldavad näiteks päästjatel või kiirabil teises riigis asuvat abivajajat aidata ning tinglikult võib öelda, et just Kagu-Eesti elanike elu on turvalisem tänu headele sõprussuhetele Lätiga. Küll on ka siin parandamisruumi, olgu näitena toodud kasvõi päästeteenistuste või kiirabide kaardirakendused,“ sõnas siseminister.

Kagu-Eesti maakonnad on viimase seitsme aasta jooksul regionaalarengu programmidest toetust saanud üle 65 miljoni euro ulatuses. Sellest valdav enamus, üle 46 miljoni, on tulnud Euroopa Liidu struktuuritoetuse meetmetest, üle 10 miljoni siseriiklike programmide toetustest ning veel üle 8 miljoni Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi programmidest.