Laps ja meedia

Tänapäeval tutvuvad lapsed info- ja kommunikatsioonivahenditega üha varem. Infotehnoloogia kasutamine õppetöös on tänapäeval laste tulevik, millega nad peavad edaspidi toime tulema.

Täiskasvanute ülesanne on hoida ja kaitsta lapsi virtuaalse maailma negatiivsete kaasnähtuste
eest ja õpetada lastele sellest arusaamist.

Arvutiga tutvumine võiks lapsel alata nii vara, kui tal tekib huvi. Kuid kuni lapse aistingud ja meel alles arenevad, ei tohi laps veeta tunde arvuti ees ja kindlasti peab olema vanem läheduses. Paljud
teadlased ei soovita arvutit ega nutitelefoni kasutada enne 3. eluaastat. Sest enne seda
õpib laps maailma tundma enda keha abil. 3-4-aastaselt hakkab laps piltlikult mõtlema ja
end väljendama ja siis võib ta lasta arvuti taha, kuid piiratud ajaks. Arvuti kasutamine
peaks vahelduma füüsilise tegevuse ja mänguga.

Vägivald ekraanil

Väikelapsed ei suuda eristada, mis ekraanil on tegelik ja mis fantaasia. Suuremad saavad sellega küll hakkama, kuid neilgi võib olla probleeme mõistmisega, et päriselus ei käi asjad nii nagu teleris või arvutiekraanil. Ekraanilt nähtava  vägivalla mõju lastele on pikaajaline, see muudab laste
psüühikat ja võib kasvatada neis vähehaaval agressiivsust, ükskõiksust ja varjatud hirmu.
Mida noorem on laps, seda olulisem on hoida teda vägivalda sisaldava meelelahutuse eest. 

Raske on teha nii, et laps vägivalda ja agressiivsust ekraanilt üldse ei näe. Tähtis on see, et laps ei jääks üksi. Vaata saateid või filme koos lapsega ja seleta nähtud sündmused lahti. Näita oma negatiivset suhtumist vägivalda ja tee lapsele selgeks, et vägivald ei ole mitte mingis vormis aktsepteeritav. Ole selles järjekindel. Laps tajub, kuidas vanemad suhtuvad maailma asjadesse. 

Virtuaalmeedia mõju

Viimastel aastatel on hakatud meedias üha rohkem rääkima ja kirjutama virtuaalmaailma mõjust laste vaimsele ja kõne arengule. Maailmaga eluterve tutvumine käib lastel seda katsudes, maitstes ja kuulates. Väike eelkooliealine laps liigub oma loomulikul sisemisel ajel palju. Ta fantaseerib, mängib,
loob sisemisi pilte, hangib meelekogemusi, katsetab oma keha ja gravitatsioonijõu suhteid.
Lapsed vajavad rohkesti võimalusi oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vabas ja spontaanses mängus, et hingelised ja vaimsed võimed areneksid võimalikult diferentseeritult. Samuti vajavad  nad kõikmõeldavaid võimalusi peenmotoorika, kompimismeele, tasakaalu, liikumismeele ja jäsemete koordinatsiooni väljaarendamiseks, et viia kehaline areng küpsuseni. Kui õige aeg jääb kasutamata, siis neid ilmajäämisi enam järele ei tee. Samuti ei õpi lapsed rääkimist passiivse kuulamise abil, vaid läbi aktiivse suhtlemise.

Televisiooni mõju

Pole tõendeid mis näitaksid, et televisioon soodustaks tunnetuslikke võimeid, pigem  vastupidi, see soodustab kõneja lugemisoskuse langust eelkõige laste ja noorte hulgas. Lapsed, kes palju telerit vaatavad, on keeleliselt halvemini arenenud kui vähevaatajad. Telepilt sunnib nägemisaistingu
ebaloomulikku passiivsusse, millest tekib tardunud pilk. Silmade tardumus kandub üle kogu kehale ning siit edasi ka vaimule, mille tulemusel suiguvad omaaktiivsus, tahe, tunded ja mõte. Passiivsus
kandub ka ainevahetuse tasandile, mille toimel aeglustub seedimine. 

Varases lapseeas ei esine kõne arenguhäired eraldi, vaid koos paljude muude puudujääkidega,
eelkõige motoorsete ja sensoorsete võimete valdkonnas. Kõne omandamist tuleb vaadelda ulatuslikumas kontekstis. Tegu pole mitte mingi üksiku võime väljaarendamisega, vaid kogu arenguprotsesside spektriga, mis alles koosmõjus annavad lapsele võimaluse kõigi meeltega
maailmas orienteeruda ja tegutseda.

Ära keelata pole vaja

Teleri vaatamist ja arvutiga mängimist päris ära keelata pole vaja, küll aga tuleb sellele piirid seada. Teleri ja arvuti taga veedetud aeg ei  tohiks ületada 1-2 tundi päevas ja see peaks vahelduma mõne
aktiivsust vajava tegevusega. Vali telekavast koos lapsega, mida ta võiks vaadata. Paku lapsele tegevust, mis arendab kõnet, lugemis- ja kirjutamisoskust. Arutle nähtut koos lapsega. 

Koolieelikutele sobivad mõtlemist arendavad programmid, need oleksid alternatiivid arvutimängudele ja siis on see juba lapsevanemate teadlik valik. Internetist leiab mitmeid eestikeelseid arvutiprogramme, mis arendavad lapse mälu, tähelepanu, mõtlemist, lugemisokust, jutustamis-
ja väljendusoskust. Soovitatav kirjandus on  Rainer Patzlaff “Tardunud pilk. Televisiooni füsioloogilised mõjud lapse arengule.”