Maavanema kabinetti kaunistava maali autor on samas kandis võrsunud kunstnik Sandra Lääne. Ta rääkis kunstiteose valmimisest ja sellega kaasnenud emotsioonidest ning valikutest.

Millised olid esimesed mõtted, kui tuli ettepanek jäädvustada maalile ja tema kodukoht Läänemardi talu?

"Ettepanek tundus kohe väga huvitav, nii loo ajaloolisest kui ka kunstilisest küljest. Varasemalt polnud ma tegelenud ajalooliste sündmuste jäädvustamisega, seega tähendas nõustumine ka uut ja arendavat kogemust. Kindlasti tegi teema ja protsessi isiklikumaks ja siiramaks asjaolu, et Läänemardi talu asubminu sünnikodust vaid paari kilomeetri kaugusel."

Kuidvõrd tasub sellest maalist otsida just teie käsitlust Eesti lipust ja Karl Aunast?

"Arvan, et kuna tegu oli eelkõige ajaloo jäädvustamisega, on antud töös tavalisest vähem minu enda vaba käsitlust. Tuginesin siiski faktidel ja üritasin võimalikult ausalt ja siiralt edasi anda Eesti lipu lugu, kuid stiil, värvivalikud ja kompositsioon annavad kindlasti märku ka autorist. Pole võimalik luua maali, mis ei peegeldaks autorit".

Kui kaua maali valmimine aega nõudis, missugne protess oli selles loominguliselt kõige keerulisem ?

"Maal valmis küllaltki kiirelt, pärast mõlemale poolele sobiva kavandi leidmist oli tööprotsessi pikkuseks umbes kuu. Loominguliselt oli kindlasti kõige keerulisem leida maalil tasakaal, mille puhul oleks võrdselt väärtustatud Eesti lipu loos nii Läänemardi talu kui ka Karl Aun. Soovisin, et mõlema olulisus tuleks teoselt välja".

Millise emotsionaalse laengu saite ise maali tegemisest ?

"Kindlasti positiivse. Huvi ajaloo ja kodukoha vastu on minus alati olnud, kuid antud ettevõtmisega tärkas seda veelgi. Eestil ja ka Eesti lipul on uhke ja põnev lugu ning sellest killukest edasi anda oli samuti uhke tunne. Usun, et taoline positiivne kogemus toob tulevikus mind oma loomingus rohkem ajalooliste teemade juurde ning võtan edaspidi julgemalt ainest Eesti ajaloost."

Kommenaar: Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev:
"Kõige enne tellis Jõgeva maavalitsus maali, millel Põltsamaa kihelkonnakooli käsitöö õpetaja Emilie Beermann 1884. aastal esimest sinimustvalget lippu õmbleb. Kunstiteos valmis Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja ja tema õpilaste koostöös. Originaallipule varjupaika pakkunud Karl Auna ja Läänemardi talu maalimiseks tegime ettepaneku samast kandist Paduverest pärit noorele lootsusandva andega kunstnikule Sandra Läänele. Tunneme head meelt, et ta pakkumise vastu võttis. Eesti riigi tekkimisel märkimisväärset rolli mänginud ja tänase Jõgevamaaga seotud ajalooliste isikikute ning sündmuste jäädvustamist kunstis jätkab Jõgeva maavalitsus ka tulevikus "