Agrometeoroloog – põllumeeste sõber
Aastatel 1960–1980 Eestis tegutsenud agrometeoroloogidest tuntuim oli Karl Põiklik.
Mehe elutöö algas Kuusikult, kus maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi katsebaasis tehti mitmekülgset teadustööd. Just seal innustus Põiklik ilma mõju vaatlustest põllukultuuridele: öökülmade intensiivsus taimikuis ja eri kõrgusel mullapinnast, taliviljade talvitumine sõltuvalt varuainete kogunemisest, maisi kui uue kultuuri soojanõudlus.
Kuusikust sai eriline jaam
Just Põikliku initsiatiivil võitles Kuusiku ilmajaam end 1956. aastal agrometeoroloogiajaamaks. 1962 korraldas Põiklik temperatuurivaatlusi soojema kliimaga Võrumaal – kahel Väimelas asunud maisipõllul. Vilu ja vihmane suvi oli maisile ebasobiv.
Seal tutvus Põiklik ka lähikonnas meteopraktikat tegevate TRÜ tudengitega, mõeldes jaama tulevastele töötajatele. Tal oli soov välja arendada agrometeoroloogiajaam Eesti keskosale iseloomulikuma kliimaga, tüüpilisema mullastikuga kohas, sordiaretuse keskuses.
Toonase Eesti valitsuse tasemel asju ajades õnnestuski tal saada Jõgeva näidissovhoosilt maaeraldis ning ehitati esimene nn meteomaja. Nii algaski septembris 1964 Jõgeva agrometeoroloogiajaama lugu. Järgmised aastad kujunesid Põikliku elutöö kõrgajaks. Mikrokliima vaatlusi tehti algul jaama ümbruses, peatselt ka Peipsi madalikul ja Pärnu lahe ääres.
1966. ja 1967. aastal korraldas Põiklik koos TRÜ geograafidega ekspeditsioone Saaremaale, et saare siseosade kliimat täpsustada. Meenuvad presentkattega veoauto ja tolmused teed. Tudengite abiga tehti isegi öiseid vaatlusi.
Ehitas vaatlusonne
Põiklik avas Astes uue hüdrometeoroloogia vaatluspunkti. Tema õhutusel tehti lisavaatlusi, mõõdeti miinimum- ja maksimumtemperatuure maapinnalähedases õhukihis (2 ja 50 cm kõrgusel), hüdrometeoroloogiline vaatlusvõrk tegutses peale Saaremaa veel Hiiumaal ja Jõgevamaal, Pandivere kõrgustikul, 1968. aastast ka Võru- ja Pärnumaal.
Algas Eesti seni ulatuslikem (toonases NSV Liidus aga esmakordne) Võru ja Pärnu rajooni põllumajanduslike maade agro- ja mikrokliima uurimine. Vaadeldi tüüpiliste põldude öökülmaohtlikkust, muldade tahenemist, soojenemist ja niiskusrežiimi, samas määrati ka peamiste põllukultuuride bioloogilist saagikust.
Juba Kuusikul hakkas Põiklik soovitama majanditele asutada oma meteoroloogilisi vaatluspunkte. Suurema hooga läks see 1968. aastal lahti Võru- ja Pärnumaal koos mikrokliima uuringutega.
Põiklik korraldas ühe majandi puutöökojas vaatlusonnide ehitamise. Õpetati välja vaatlejad. 1970ndate algul oli vaatluspunktide arv üle Eesti kasvanud 160-le. See oli väärtuslik agrometeoroloogiline info, mida Põiklik kasutas ka oma ilmaanalüüsides.
Tema asutatud agrometeoroloogiajaam töötas 2001. aastani. Praeguseks on Jõgevale jäänud üks agrometeoroloog Eesti Taimekasvatuse Instituudi juures.
- Sündis 11. juulil 1914 Rakveres.
- Lõpetas TRÜ majandusteaduskonna 1940. Töötas assistendina ülikooli finantsosakonnas 1938–1941, ärijuhina Postimehes 1942–1944.
- ENSV Hüdrometeoroloogia Valitsuse (HMV) kursuste lõpetamise järel töötas 1944–1964 Pärnu ja Kuusiku ilmajaamades.
- Tõi 1964 agrometeoroloogiajaama Kuusikult üle Jõgevale ja oli 1974. aastani Eesti ainsa agrometeoroloogiajaama juhataja.
- 1974–1975, kuni pensionile minekuni HMV agrometeoroloogia osakonna juhataja.
- 1975 sai ENSV teenelise põllumajandustöötaja aunimetuse.
- Suri 23. detsembril 1990.
