Paide abilinnapea Janno Lehemets, kes on turu loomise Paidesse oma südameasjaks võtnud, tunneb heameelt, et selle rajamisel on esimesed sammud astutud.

"Praegused müügikohad olid tegelikult mõeldud ajutiseks lahenduseks, et saaks kaubelda laatade toimumise ajal. Nüüd on need oma ülesannet täitnud juba 2009. aastast saadik. Müügikohad on nii müüjatele kui ka kaubale ebamugavad, sest ei kaitse neid tuule ega vihma eest. Korralike müügibokside järele on reaalne vajadus, mida on tõestanud ka arvukad vestlused linnakodanikega. Turgu tõesti oodatakse," sõnas Lehemets.

Lehemets möönis, et turu rajamise ettevalmistus pole kulgenud nii kiiresti, kui oleks lootnud: "Kevadel käisid meil läbirääkimised võimaliku erainvestoriga, kuid see variant langes kahjuks ära. Loodan, et esimese ehitusetapi turu rajamisel suudame ellu viia sügisel, " selgitas ta.

Projekteerimistingimused näevad ette kuni kümne müügikoha projekteerimise. Müügikohad tuleb projekteerida moodulitest (kioskitest) koosneva ehitisena, mis koos peavad moodustama arhitektuurse terviku ning sobituma lähedalasuvate hoonete (kultuurikeskus, Selver, Säästumarket) arhitektuuriga. Ühte moodulisse võib projekteerida kuni kolm müügikohta.

Igas müügikohas peab olema müügilett, kohad kauba eksponeerimiseks ja ladustamiseks, vajadusel ka eraldatav ruum müüjale.

Linnavalitsuse arhitekt-nõuniku Marje-Ly Rebase sõnul on mõte selles, et mitte projekteerida ühte suurt hoonet, vaid võimalikult paindlikku, moodulitest koosnevat ehitist, mida on vajadusel võimalik lihtsalt demonteerida ja teisaldada.

"On see moodul kiosk, boks vms, jääb projekteerija otsustada," lisas Rebas.

"Minu jaoks on karpidest olulisem ja suurem töö leida sinna turule ka reaalsed kauplejad, kes pakub ehedat talutoodangut, mitte Vietnami importhilpe. Käsikäes kauplejatega on vaja ka ostjaid. Tallinna kogemus on näidanud, et mõni turg töötab ja mõni põleb ereda leegiga läbi , " kommenteeris teemat Paide linnapea Priit Värk.