Koolijuhtide rattaretk „Kuidas elad Ida-Virumaa kool?“

Koolijuhtide kolmepäevane (5.-7.augustil 2014) rattaretk sarjast „Kuidas elad Eestimaa kool?“ toimus viiendat korda, sedapuhku tutvusime Ida-Virumaa koolidega.
Eelnevad matkad: 2011 Valgamaal, 2012 Võrumaal, 2013 Viljandimaal, 2014 Läänemaal.

Retke eesmärk on ratastel sõita koolist koolini ja teel tutvuda ka paikkonna kultuuri ja muu elu-oluga. Külastatavates koolides jutustavad kohalikud koolijuhid oma kooli lugu, mõnel pool oleme kohtunud ka maavalituste ja omavalitsuste haridusjuhtidega. Retkelised on koolijuhid, grupi suurus on 20 – 26 inimest, koolijuhid üle Eesti. Ööbime üldjuhul koolimajades või koolide ühiselamutes ning sööme koolisööklate pakutavat koolitoitu. Retke teekonna aitab kokku panna piirkonnas ametit pidav või piirkonda hästi tundev koolijuht.

Ida-Virumaa retk algas 5. augustil Toilast. Esimesel päeval tutvusimegi Toila gümnaasiumi eluga, käisime Jõhvi vallavalituses, kohtusime Jõhvi valla haridus- ja noorsoonõuniku Katrin Tammega ning loodava riigigümnaasiumi direktori Tarmo Valgepeaga, viskasime pilgu peale Jõhvi gümnaasiumile ja riigigümnaasiumi ehitusele.

Teel Kohtla-Järvele peatusime Kukruse mõisaõuel. Kohtla-Järvel sõitsime läbi linna koolide juurest, astusime sisse Kohtla-Järve Järve gümnaasiumisse, peatusime Tehnikaülikooli kolledži juures ja Spordi tänava endise koolihoone juures, kuhu linn on teinud ettepaneku rajada riigigümnaasium. Kohtla-Järvelt sõitsime Ontika kaudu Toilasse tagasi, kus ööbisime.

Teisel päeval, 6. augustil sõitsime pikki rannikut Toilast Sillamäele, kuulasime Sillamäe gümnaasiumi koolilugu, imetlesime suurejoonelist linnaarhitektuuri, astusime sisse kaunisse kultuurikeskusesse. Edasi sõitsime Narva-Jõesuusse, värskendasime end jäises meres, tegime ekskursiooni äsjaavatud Nooruse SPAs, vaatasime jõesuudmest naaberriigi poole, peatusime Narva-Jõesuu keskkoolis. Õhtuks jõudsime Narva, ööbisime TÜ narva Kolledži tõeliselt nõukaaegses ühiselamus ja saime aru, et mitte igal pool Eestis ei ole õpilaskodud ja ühiselamud kaasaegsed. Narvas kindluse keskaegses Põhjaõues tundsime end keskaegselt ja ajasime juttu Katri Raikiga, tänu kellele saime värvika ettekujutuse elust Narvas.

Kolmandat päeva alustasime TÜ Narva kolledzist, imetlesime Raekojas onu Vladimiri Narva vanalinna maketti, sõitsime karusselliga ja külastasime ka Narva Vanalinna riigikooli. Käisime ka Aleksandri kirikus ja sõitsime läbi Kreenholmi kvartali ja soojuselektrijaama piirkonna Sinimägede poole. Sinimägedes tundsime huvi Vaivara valla hariduselu käekäigu üle, heitsime pilgu peale Sinimäe põhikooli uue hoone ehitusele, kohtusime direktori Evald Teetloki ja vallavanema Heiki Lutsuga. Soovijad astusid sisse Sinimägede muuseumisse. Sinimägedelt suundusime tagasi Toilasse.

Kokku läbisime kolme päevaga ligi 180 kilomeetrit (60 kilomeetrit päevas). Statistika selle aasta retke kohta tegi Arno Kaseniit (Sillamäe gümnaasiumi direktor). Arno oli selle aasta retke elav infokandja ja retke teekonna eestvedaja, ühtegi peatust ei tehtud ilma, et Arno ei oleks infokillukesi lisanud – see oli tõeliselt hea promo Ida-Virumaale.

Kokkuvõtteks: üheskoos avastasime Ida-Virumaa, vahetu kontakt selle piirkonna ja inimestega aitab paremini mõista Ida-Viru eripära. Rattaretk on hea võimalus kokku tulla sarnase maailmavaatega (igaüks ei istu ratta selga ja ei ole nõus igapäevasest mugavustsoonist kolmeks päevaks välja tulema) inimestel ja annab aktiivselt liikudes piisavalt aega mõtteid ja kogemusi vahetada samas ka uut koguda. Retkel osalejate hinnangul on see hea häälestus ja impulss uude õppeaastasse, kaasa saab täienenud ideepanga oma koolielu edendamiseks.

Ida-Viru maakonda iseloomustasid koolijuhid nii: avar, ilus, üllatav, mitmekesine, puhas, võõrapärane, sõbralik. Meedia on loonud Ida-Virumaast narkomaane täis mahajäänud paiga kuvandi. Nägime vaid sõbralikke meile kaasaelavaid inimesi, ilusat arenevat suvituspiirkonda ja saime tahtmise seal edaspidigi puhata. Imestama panigi ehk see, kuidas laseme ennast meediast mõjutada ja siis imestame, miks venelased ennast Vene meediast mõjutada lasevad. Avastamistväärt, huvitavate paikade ja inimestega maakond Eestimaal. Tore oli vaadata inimeste positiivseid ja huvilisi reageeringuid meie seltskonnale, kiidusõnu saime päris palju kohalikelt elanikelt.

Retke ellu kutsujad ja eestvedajad: Ruth Opmann - Haridus- ja Teadusministeerium koolivõrgu osakond asejuhataja (retke sünnihetkel Harjumaa Kurtna kooli direktor), Tarmo Post – Elva gümnaasiumi direktor.

Järgmine retk toimub aasta pärast Põlvamaal. Eesmärk on läbi sõita kõik maakonnad – eks näis, palju jõuame!