Libapolitseinike hammaste vahele satuvad pigem vanemad inimesed

Eelmisel nädalal langes Kaereperes pettuse ohvriks 76-aastane naisterahvas, kellelt peteti välja 2000 eurot, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

Skeem on lihtne. Nn libapolitseinikud helistavad inimesele, tutvustades end ametivõimu esindajana. Sellele järgneb lugu ohvri lähedasest, kellel on probleeme ja neist välja aitamiseks tuleb otsekohe suur summa leida. 

Nii mõnigi jääb lugu uskuma ja käib nõutava summa ka välja.

Kahtlemata läheb ohver endast välja, kui räägitakse tema lähedasega juhtunud raskest õnnetusest. Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus annab aga kaks soovitust, kuidas selliste kõnede peale käituda.

Kõige tähtsam on endale teadvustada, et Eesti riigis ei käitu ükski ametkond ega riigiasutus eelkirjeldatud viisil, ütles Ruus. Esimese häirekella võiks potentsiaalse ohvri peas panna tööle juba see, et talle on koju helistatud ja seejärel raha nõutud, sest ükski riigiasutus sellisel viisil meie riigis ei käitu.

Kui see soovitus esimese ärevusega meelest läheb, tasuks endale mõtlemiseks aega võtta. „Ühtegi asja ei pea tegema nüüd ja kohe,“ ütles Ruus. Võttes hetke järelemõtlemiseks, on suurem tõenäosus ka ise aru saada, et tegemist on pettusega. Ja alati tasub võimalusel kontrollida, kas lähedane on ka tegelikult hädas või mitte.

Ruus tunnistas, et petturid on väga osavad. Oma kõnede ohvrid valivad nad telefoniraamatust, eelistades just vene nimega inimesi. Ohvriks langevad tavaliselt pigem vanemad inimesed, kes on usaldavamad.

Kindlasti ei ole igal pensionäril kohe võtta mitu tuhat eurot. Nende peale sattumine on Ruusi sõnul siiski juhuslik. Tihtipeale saavad petised ka vaid osa nõutavast summast. Kõnesid tehakse ju kordades rohkem kui nende õnge minnakse. Paratamatult satub sekka ka inimesi, kellel on kogu nõutav summa kohe välja maksta.

Ruus lisas, et kuigi potentsiaalseid ohvreid üritatakse hoiatada erinevate infokanalite kaudu, on paraku ikkagi hulk inimesi, kes ei oska pettust ära tunda.