Pilbasteks lagunenud söögilauast sündis perefirma, mis annab puidule uue elu
Mööbli valmistamine sai Sulev ja Moonika-Mimosa Herne sõnul alguse just viielapselise pere argivajadustest. Peale köögilaua kokku vajumist ning purunenud lastetööle otsustas abielupaar ise korraliku mööbli teha. Tasapisi kinnistus harjumus kõik vajaminev ise valmistada, lisaks hakkas tehtule tulema positiivset tagasisidet sõpradelt. Kui Sulev peale pikaajalise töösuhte lõppemist aja maha võttis, sündiski pere ühine otsus hakata mööblit tootma. „Hing ihkas oma tempos toimetamist,“ rääkis Sulev, miks teised töövariandid ei tundunud enam õiged. Viie lapse isaks olemine on juba samuti omaette töökoht, mis nõuab paindlikku ajakasutust ning ettevõtjana on seda lihtsam korraldada.
Pere rajas ettevõtte kõrvalise abita – nad tegid kodumaja garaaži töökoja, tehnikagi ostsid omade vahenditega. Oskused olid Sulev ja Mimosa omandanud samuti ise, uurides vanemaid ja uuemaid töövõtteid käsitlevat kirjandust ning iga valminud eset kriitiliselt hinnates. Pereisa plaanib saata abikaasa siiski ka professionaalsemaid nippe õppima, sest kõike eksitusmeetodil leiutada oleks väga kulukas.
Tööd teevad kaasad sageli koos. „Mimosa kujundab tavaliselt minu kavandatud mööbli oma naiseliku maitsemeelega ümber,“ kõneles Sulev tööprotsessist. Naise sõnul on vaidlemine osa tööst: „See ongi koostöö ja lõpptulemus meeldib meile mõlemale.“ Lisaks praktilisele poolele paku bpuutöö Mimosa sõnul ka loomisrõõmu ning meelelist naudingut: „Puidu lõhn ja soojus käe all – see on omaette väärtus.“
Esimesed mööblitükid tehti vanadest euroalustest. „Esimene tool sai kiirelt kokku pandud viis aastat tagasi, kui üks lapse tool ära lagunes,“ rääkis pereisa asjadest oma kodus. „Tehtud tool on siiani alles ja terve, ehkki selle väljanägemine on väga algeline.“
Rohmakas talupojastiil jäi neile aga hingelähedaseks. Teisele korrusele viiv trepp, riidekirstud, laste toolid ja lauad ning koolipingid, aga ka autovoodid neljastele kaksikutele on ise tehtud.
Müügiks valmistatavad esemed sünnivad eelkõige Hernepere oma mõtetest. Tellimustööde puhul püüavad nad kliendiga detailid võimalikult lahti rääkida, ehkki sageli on nad saanud vabad käed. Nii on valminud laudu ja toole, laste mänguköök ja Mimosa lemmik– vanavalge veiniriiul. Hernemööbel teeb ka korralikke kandikuid ning „täismehe lõikelaudu“.
Hoolimata sellest, kas puitmaterjal on uus või vana, saavad valmistatud esemed ajas kulunud ilme põletamise ja vanutamise läbi. „Põletamine toob eriliselt hästi välja puu omapära, eriti männil,“ vaimustus Sulev töövõtte tulemustest, ehkki see etapp on ajamahukas ja kannatlikkust nõudev. „Ilusama töö teeb loodus ise ära, see tuleb panna lihtsalt õigesse konteksti,“ rääkis ta üraskite uuristatud mustriga lauaservale osutades.
Metallitööd õppinud mees plaanib järgmisel aastal rajada ka väikese sepikoja. Ehkki oma mööbli valmistamisel püüavad Herned piirduda tappidega, on kirstudele siiski hingesid ja korralikke käepidemeid vaja, mis ise valmistades aitaks vältida toote lõpphinna ülearu kõrgeks tõusmist.
Kaugemas tulevikus soovib Sulev firma lastele üle anda.„Suvel saab tütrele juba ametlikult põletamistööd pakkuda, poisid aitavad lihvimisel,“ pidas meistrimees traditsioonide jätkamist perefirma oluliseks eesmärgiks.
Hernemööbel tegutseb Türisalus, pakkudes valmistoodangut ja tehes tellimustöid. Toodete näidiseid näeb ettevõtteFacebooki lehel.
