Vääna mõisas käivad restaureerimistööd - väärikas hoone saab uue, kuid algupärase väljanägemise
Euroopa Majanduspiirkonna rahastusprogrammist eraldati Vääna mõisa renoveerimiseks miljon eurot. Harku valla omafinantseering on projektis 660 000 eurot. Aastaga peab vana ja väärikas mõisamaja saama uue, aga võimalikult algupärase väljanägemise.
Oma madala elegantselt pikaks venitatud korpusega, tiibadel olevate kuppelkatusega ümarpaviljonide ja peaportikuse alla tõusvate pandustega on tegemist originaalse, erandliku ja võluvalt lummava stiilikõnega mõisahäärberiga, mille sarnast Eestis teist pole. Kunstiajaloolase Ants Heina arvates võiks ühe väga kaudse eeskujuna näha Potsdamis asuvat Sanssouci lossi. Küll mitmeid kordi väiksem, on ka Vääna mõisamajal pikkust rohkem kui teistel samasugustel – 93,2 meetrit. Laiust seevastu vaid 20,2, mis toonitab hoone venitatust veelgi.
Mittetraditsiooniline on peafassaadi paiknemine hoone põhjaküljel ja suurejooneline kahepoolne pandus, mis tõuseb peasissepääsu katva kaaristikuga portikuse alla. Hoopis erandlikud Eesti mõisahäärberite hulgas on aga hoone mõlemas otsas asuvad kuppelkatustega rotundikujulised paviljonid, mis üllatuslikult ei olegi päris ühekõrgused – läänepaviljoni saal kui ka kuppel on idapaviljonist üle poole meetri kõrgemad. Silmaga on seda raske märgata, aga arhitektid on selle üle mõõtnud. Muidu on kogu arhitektuurse kompositsiooni põhiprintsiipideks ruumisümmeetria ja siseruumide anfilaadsus.
Vääna mõisa peahoone ehitust alustati 1784. aastal itaallasest ehitusmeistri käe all. Kõik itaaliapärane ei sobinud aga Eestisse. Algselt praegusest lamedamana rajatud katus oldi varsti sunnitud meie kiimale kohasema vastu vahetama. Hoone kõik elemendid ei valminud päris ühel ajal, vähemalt paviljone peamahuga ühendavad galeriid on hilisemad.
Kool on Vääna mõisahäärberis väheste vaheaegadega tegutsenud 1920.
aastast saadik. Ehkki kooli vajadusi arvestades on aegade jooksul maha võetud üks põhivahesein ja juurde murtud mõned uued ukseavad, on kooli roll vana maja säästjana hindamatu. Teame küllalt näiteid, kus kooli lahkudes on alanud ka hoone lagunemine ja sageli pöördumatult. Isegi need remondid, mida aastakümnete jooksul kooli heaks tehtud, pole suutnud midagi jäädavalt tuksi keerata, ehkki nõukaaegsed materjalid ja töövõtted panevad aeg-ajalt ahastama. Arhitektide ja ekspertide hinnangul on hoone üldine tehniline olukord rahuldav, seinad nii soklikorrusel kui ka põhikorrusel on heas seisundis, võlvid soklikorrusel isegi väga heas. Pole ka ime, sest seinad on laotud heast Eesti paekivist lubimördil ja krohvitud seest ja väljast lubikrohviga. Ja paksust on seintel piisavalt, välisseintel soklikorrusel ligi 86 cm, siseseintel enamuses 57-67 cm. Põhikorruse seinad on mõnevõrra õhemad, kuid mitte oluliselt.
Kuna restaureerimistööd hõlmavad kogu maja, pidi kool üheks õppeaastaks mujale kolima. Lahendus oli varnast võtta. Just selleks sügiseks valmis Muraste uus koolihoone, kuhu suunati aastaks ka Vääna lapsed. Hommikul viivad bussid lapsed Murastesse ja toovad pärast kooli koju tagasi. Ega lapsi nii vähe olegi – kuue klassi peale 90 õpilast. Lisaks leiti aastaks uus kodu kahele lasteaiarühmale. Uut ja aastaks ühist kooli juhib sellel õppeaastal Vääna mõisakooli direktor Airiin Saarso.
Kui kindel on see, et kool pärast Vääna mõisahäärberi renoveerimist oma majja tagasi saab? Paljugi, kellele ilus mõisamaja võib meeldima hakata. Harku valla arendus- ja haldusosakonna juhataja Nele Nõu ei mõista neid kahtlusi. „Juba restaureerimisprojekti tehes arvestati sellega, et kool tuleb siia tagasi. Vääna mõisakoolil oli juba varem ruumipuudus ning käesolevate tööde teostamisega see likvideeritakse. Kogu mõisahoone saab olema pärast tööde lõppu kooli käsutuses. Kui enne tööde teostamist asus koolihoones ka raamatukogu, siis uue projekti kohaselt on raamatukogu asemele planeeritud klassiruum ning seetõttu kolis raamatukogu häärberi kõrval asuvase värskelt renoveeritud tall-tõllakuuri.“
Tõllakuurgi on saanud uue katuse ja väljanägemise. Selle hoone ehitus kulges kohaliku kogukonna initsiatiivil ja koostöös vallaga. Tänaseks on valmis pool plaanitust, sealhulgas ka saal kohalike elanike jaoks.
Veel koolist rääkides lisab Nele Nõu, et kogu valmivat ilu siiski ainult endale ei hoita. „Pärast restaureerimistööde lõppu tahetakse oluliselt rohkem avada mõisa ka külalistele. Hoone soklikorrusele tulevad selleks ka ruumid muuseumi jaoks.“
Vääna mõisamaja renoveerimisprojekti autor on arhitekt Jaan Jõgi Arhitektuuribüroost Kapiteel. Avatäidete osa projekteeris arhitekt Vaike Pungas. Kuna hoone arhitektuur-ehituslik osa eeldab konstruktori kaasamist, liitus meeskonnaga Aleksander Danil. Ehitustöid teostab Scandec Ehitus OÜ.
On teada, et arhitektidel ja restauraatoritel on vanade hoonete juures omad lemmikkohad ja -detailid. Mis paelub Vääna mõisahoones? Kas laed? Nagu vanematelt fotodelt on näha, olid osa ruumidest kujundatud suhteliselt rikkalike dekoratiivsete laemaalingutega, mille fragmentide võimalikuks väljaselgitamiseks tuleb teha nõuetekohased sondaažid. Või hoopis ahjud ja kaminad? Neid oli pikas hoones palju, millest enamikku näeme täna kahjuks vaid vanadel fotodel. Taotleda 19. sajandi teisest poolest pärit ahjude täpset kopeerimist oleks muidugi liigselt kallis ja omajagu mõttetugi, kuid sellegipoolest tahetakse kasutada selliseid ahje, mis oma stiililt ja materjalilt sobituksid ajalooliste interjööridega.
Viimaste aastate jooksul tehtud remontide käigus on püütud selliseid ahje ka leida – paraku meenutab neist näiteks kooli võimlemisruumi tehtud ahi oma kõrgläikeliste kahlite tõttu välimuselt pigem kaasaegset külmkappi kui mingit vana ahju. Või uksed? Õnneks on hoone algusaegadest säilinud rida uksi ja nende piirdelaudu, mille eeskujul saab valmistada uusi. Need on sisemised rõõmud. Välistöödest oodatakse vast kõige enam hoone lõunapoolse külje keskel olnud rõdu taastamist. See rõdu rajati sinna juba 18. sajandi lõpul ja see püsis seal 20. sajandi algupooleni. Praegu pole sellest järel muud kui ainult paeklibune terrass. Rõdugi taastamisel võetakse aluseks vanad fotod ja selle sammaste ning karniiside ehitamisel jälgitakse klassikalist toskaana orderit, on kirjas projektis.
Haruldasi detaile, mida taastada, puhastada, värvida, on Vääna mõisahoones palju.
Artikli kirjutamisel on kasutatud Vääna mõisa restaureerimise projekti seletuskirja.
