Märjamaal asuv Ecopellet OÜ rõõmustab rohelise mõtteviisiga lemmikloomapidajaid
Üle 60 aasta on maailmas kasutatud toakasside allapanuks savist kassiliiva, mille tootmiseks on maakeral pööratud pahupidi rohkem maad, kui seda on jõudnud teha Eesti kaevandused kogu oma eksisteerimise jooksul,“ alustas Ecopelleti juhatuse liige Olev Nilisk.„Viimase paarikümne aasta jooksul on hakanud maailmas levima samaks otstarbeks mõeldud looduslikud tooted puidust ja maisist kassiliiva näol. Meiebiograanul on analoogne toode, kuid tehtud kohalikust materjalist.“
Biograanul koosneb puidutööstuse jääkidest (saepuru, höövlilaast) ja heina biomassist, see imab hästi vedelikku ja võtab väga efektiivselt ära ka kassiuriini lõhna. Ideest teostuseni kulus umbes aasta. Abiks olid ka toidukeemia teadurid.
Tubaseid kasse on palju ja sihtrühma vajadustega tuleb tegeleda. Ainuüksi Eestis pidi olema enam kui 200 000 kassi, kellest üle 46 000 kasutavad tualetti. Ajakirjanduses ilmunud andmetel on kassiliiva käive Eestis ligi 3,5 miljonit eurot aastas.
Kassiliiva on aastakümneid valmistatud savi baasil, kuid savivarud pole taastuvad. Lisaks savi tolmab ja ei seo lõhna, sellele tuleb juurde panna keemilisi või looduslikke lisandeid. Raplamaal valmistatud Cat Natural Biolitter on eriomadustega kassiliiv, mis koosneb looduslikust biomassist. Biolitterit valmistatakse suure rõhu ja kõrge temperatuuri all. Sel viisil säilivad okaspuu antibakteriaalsed omadused ja heina looduslik aroom ning toode on praktiliselt steriilne.
Testrühm varjupaikade kassid
Tehases uute toodetega tutvumas käies näidati nelja imavat materjali, mida kasside allapanuks kasutatakse. Katseklaasidesse kallati ühesugune kogus kassiliiva: esimesse läks silikageel, teise läks savi baasil tehtud kassiliiv, kolmandasse kuusest valmistatud küttegraanulid ja neljandasse biolitterigraanulid. Nüüd valati katseklaasidesse ühepalju lahjendatud nuuskpiiritust, mis lõhnas just nagu kauaks puhastamata jäänud kassitualeti sisu.
Umbes viie minuti pärast olid biograanulid oluliselt paisunud ja kogu vedeliku sisse tõmmanud. Kütte ja biolitteri graanulite imavus oli üsna sarnane, savi oli pea kogu vedeliku sisse tõmmanud, silikageeli kastist oleks kass tulnud välja märgade käppadega. Siinkirjutajal paluti nüüd katseklaaside sisu nuusutada. Kõige mahedamalt, ikka veel pisut heina järele lõhnas heinapelletist valmistatud variant.
„Seda oligi tarvis tõestada. See kinnitab, et me teeme kvaliteetset toodangut,“ sõnas Nilisk. Biolitteri plussidena toodi välja suur niiskuse imamisvõime ,hea lõhnasiduvus, graanul ei kleepu kassi käppade ja karvade külge ja ei teki mineraalset tolmu. Lisaks võib kasutatud materjali kanalisatsiooni visata või komposteerida.
Biolitteri testimise juures olnud väärt abilisteks varjupaikade suur kassipere, kes on erinevate iseloomude ja harjumustega. Tootjad andsid varjupaigale proovimiseks nii heina kui puidugraanulit, seal hakati eelistama heinast valmistatud toodet. Muide, Olev Niliski enda kass peab rohelist tooni biolitterit nii mõnusaks, et kui märg on kastist ära koristatud, heidab ta graanulite peale magama.
„Toode on nüüd olemas, aga ostjad ja kaupmehed veel ei tea, kuidas erinevad allapanud toimivad. Õigupoolest oleks kõigile vaja selline näide läbi viia, nagu teile tegime,“ ütles Nilisk. Raplamaa tootjate poes on uued tooted igatahes juba müügil ja mõnes teises äris ka, aga väga lihtne uue tootega turule tulla pole, sest kaupmeestel on tarnijatega sõlmitud pikaajalised lepingud.
Tootja juhtis tähelepanu sellele, et orgaanilisest materjalist graanulite puhul oleks lisaks tavalisele kassitualetile mõnusam kasutada kahepõhjalist kassitualetti, kuid neid pidi meil veel vähe müügil olema .Pealmine kast on aukliku põhjaga nagu sõel, „paksu“ korjab sealt kühvliga pealt välja, kasti raputades pudeneb märg puru alumisse ossa, kust selle saab välja valada.
„Võibolla teeme kunagi ka paakuva toote, kui nõudlust on, kuid kahekordse põhjaga kastidega saab sama mugava tulemuse kui paakuva kassiliivaga “rääkis Nilisk.
„Unustatud“ vana
Teine uudistoode on vana hea heinagraanul, mis asendab tavalist heina ja on mõeldud väikenärilistele lahtise heina asendajana.
Pisinärilistele võib osta heina väikepakendites. Nilisk ütles, et üks kotike graanuleid võrdub nelja 0,5 kg heinapakiga ja hind tuleb soodsam. Heinagraanulite suureks plussiks on see, et neid süües ei teki nii palju prahti. Lisaks saavad lemmikud ka oma hambaid teritada.
Heinagraanulid sobivad ka tipphobusekasvatajatele. See võtab hästi ära latri virtsalõhna ja ei tekita loomadele allergiat. Kui allapanuks kasutatud saepuru rikub sõnniku ära, siis sõnniku ja heinagraanuli segu annab hea tulemuse. Praegu on graanulite vähesel kasutamisel hobusekasvatajate seas üheks piduriks nende kõrgem hind võrreldes põhugraanuliga, mida on harjutud kasutama.
Kaubamärk „täisroheline“
Ecopelleti uus bränd Greenfull on juba ka kaubamärgina registreerimisel. Greenfull ehk„täisroheline“, nagu Nilisk väljendus ,viitab, et toodang on valmistatud 100% looduslikult taastuvast materjalist. Eelpool tutvustatud uute toodete turg võiks ulatuda Skandinaaviast Kesk-Euroopani, läbirääkimised ja testimised on käsil. Internetimüügi pool on korraldatud Husse Eesti esinduse kaudu.
Looduslikul suunal on tulevikku
Paar uudistoodet on nüüd olemas, aga päris suurte tellimuste täitmiseks tehas veel valmis ei ole.
„Seni oleme olnud küttepelleti tootja, aga minna loodustoodete peale on nö pealiinist kõrvale astumine, mis tahab kohanemist,“ põhjendas Nilisk. Edaspidi võiks siin kütte ja heinagraanuleid võrdselt toota.
Toormeturul tuleb kuiva puidu jääkide pärast konkureerida suurte tehastega, kuid tehas pole veel valmis, et märjemat toorainet kasutada. Uue kuivati ehitamine on praegu lõppfaasis.
Ecopelleti tootmist juhib Rain Kivastik, kelle töörühmal ooduslik suund tõi juurde kaks uut töökohta. Edaspidi tahetakse jõuda selleni, et rohkem oleks oma toorainet. Praegu rebivad pelletitootjad tooraine pärast ja selle hinnad on kõrgel. Kui on oma puitu, mida koorida, kuivatada ja peenestada, annaks see tööd hoopis suuremale hulgale inimestele ja tooraine oleks kindlamalt käes.
Ecopelleti üks osanikke Jüri Salk kasvatab 350 hektaril heina, millest tehas heinagraanuleid valmistab. Oma majapidamist kütab ta juba heinagraanulitega – seegi on täiesti arvestatav kasutamisvõimalus. Tuleb vaid silmas pidada, et tekib rohkem tuhka: Premium küttegraanuli puhul on tuhasisaldus kuni 0,7%,heinagraanulil 45%. Tehases otsitakse lahendusi, kuidas tulevikus ära kasutada ka põhku.
Ecopelleti väike kollektiiv on veendunud loodusliku suuna arenguvõimalustes.
