Kuidas meeldib Pakri jaanalindudele Eestimaa pakane?

Kuus aastat on Viktor Revjakin pidanud farmi Pakri Straus. Täna elavad Paldiski linna serval Pallasel aedikus kolm jaanalindu, keda soovijad vaadata saavad. “Talvega tulevad nad hästi toime. Kui vaid niiskust poleks,” ütleb Revjakin krõbekülmal detsembrihommikul Harju Elule.

Jahindushuvilisest peremees Viktor Revjakin ütleb: “Hakkasin nendest lindudest huvituma 2006. aastal Muhu saarel. Külastasin sealset farmi. Aasta hiljem juba uurisin, kuidas neid pidada”. 2008 ostis Revjakin poolsaarele renditud krundile esimesed kuus lindu. Need olid veel nii noored, et ei saanud aru, kes on isane ja kes emane. “Alles siis, kui tuli must sulestik, sain aru: isaseid on neli. Ning õpid jälgima, et tekiks perekonnad,” räägib Viktor Revjakin.

Esimesed aastad ei möödunud paraku tagasilöökideta. “Üks lind hukkus, sest nad söövad kõike: kive, klaasi, kummi ja muud tervistkahjustavat. Sellele linnule klaas tegi sisemusele viga,” meenutab peremees.

Varsti läksid kaks isast karja perepea koha pärast kaklema. Lõpuks sai perepeaks emane, kellele allusid ka isased. Aastal 2011 vigastasid tundmatud kurjategijad jaanalinde ning enamus neist hukkus. “Šokk mulle ja kasvandikele. Nad ei söönud enam midagi. Linnud jäid väga kõhnaks,” lisab mees. Kurjategijad on kahjuks tänaseni tabamata.

Praegu on farmis kolm lindu: üks isane ja kaks emast. Kui Revjakin need mullu suvel Haapsalu farmist võttis, olid linnud 5-10 päeva vanad. “Beebid mis beebid: abitud ja neid tuli peaaegu lutiga toita,” meenutab ta.

Loe jaanalindude põnevast elust pikemalt Harju Elust.