Aasta arst Andrus Loog: Eks Keila südamekliiniku asutamine oli omal ajal ikka hull idee
Dr Andrus Loog on Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg ja kliiniku asutajast juhatuse liige. „Eks Keila Südamekliiniku asutamine oli omal ajal ikka paras hull idee, kui me rahatuna Keila Haigla veel ehitustolmustes ruumides suuresti omade kätega haiglat ehitama hakkasime. 10 aastat hiljem poleks ilmselt seda julgenud teha,“ tunnistab ta nüüd.
Samavõrd hulluks nimetab ta 2004. aastal Magdaleena haigla hoonesse kolimist, kui tehti kliiniku pooleteise aasta käibe suurune investeering – tagantjärele ainuõige otsus. „Tahame järgida fun-fun põhimõtet. Haigel on keeruline oma hädas nautida, aga püüame tema olemist võimalikult mugavamaks teha. Aga arstide töö põnevaks tegemiseks saab luua tingimused uute asjade väljamõtlemiseks,“ selgitab ta kliiniku töö põhimõtteid. Dr Loogi koduse kabineti seinal on suur skeem, mis kirjeldab regeneratiivset meditsiini, millest on tuletatud Taastava Kirurgia Kliiniku nimi. Skeemil on kujutatud kaks haru. Esiteks rakuravi, millega tegeleb Andruse juhitav kliinik nii inimestel igapäevaselt praktiseerides kui ka koostöös Cellin Tachnologies nimelise ettevõtte ja Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös loomadel katsetusi tehes. Teine suur haru on koetehnoloogia, millega tegeletakse kliinikus vähem. Nende kahe haru sisu siin artiklis paraku selgitada ei jõua. Kõige selle kõrval on dr Loog praktiseeriv kirurg, tehes 300-400 keskeltläbi poolteist tundi kestvat operatsiooni aastas. Andruse abikaasa Ulvi on kliiniku vanemõde.
Andrus on pärit Tartust, käis sealses 3., hiljem 5. keskkoolis (praegune Tamme gümnaasium). „Olin keemiahuviline normaalne koolipoiss, kes saatis sõpradega korda igasuguseid koerustükke,“ kirjeldab ta kooliaega. Medaliga ei lõpetanud, sest sai joonestamises ühe veerandi kokkuvõtteks kahe. Aga vabariiklikel olümpiaadidel käis palju. Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist ravi erialal suundus Andrus kirurgiks spetsialiseerununa Eesti Südamekeskusesse, kus läbis lisaks arstitööle aspirantuuri Üldmolekulaarse Pataloogia Instituudis. Poolteist aastat õppis ta praktiseerides Texase südamekliinikus. Aasta pärast naasmist asutas Keila Südamekliiniku.
Keilasse elama tuli ta 1996. aastal. „Tallinn mulle elamise kohana küll ei meeldi. Tartu sobiks, aga sealt oleks kaugel tööl käia. Keila on paras, siin on kõik käe-jala juures,“ selgitab ta, miks rajas kodu Loode-Keila elurajooni. Koduaed on andnud Andrusele võimaluse oma sõnu süüa. „20 aastat tagasi eitasin igasugust potipõllundust. Ega ma miski roosikasvataja pole, aga aias kasvavad kümmekond roosisorti on minu hooldada,“ selgitab ta. Kasvuhoone on samuti Andruse pärusmaa, sest söögitegemine, eriti vahemereroogade valmistamine on talle ka meeldima hakanud ja poest ostetud tomat-till pole üldse nii hea maitsega kui omas kasvuhoones kasvanud.
Andrus oli kaks perioodi Keila linnavolikogu esimees. Tema ajal kerkis Keilasse uus koolimaja. Nüüd, aktiivsest poliitikast eemaletõmbununa on tal endiselt linna asjadest arvamus olemas ja arvamata ta ei jäta, kuid teeb seda erinevalt varasemast vaikselt.
Lastest Andrus mantlipärijaid ei oota. Vanim poeg Martin elab iseseisvat elu. Gertrud töötab suurkaupluse keskastme juhina ja õpib samal ajal EBS-is. "Hull tüdruk", kommenteerib Andrus kiitvalt. Karl Olaf on Keila Kooli õpilasesinduse asepresident ja Katariina võtab klaverimängu kõrvalt üle Andruse kolmandat hobi – pildistamist.
Aasta arsti tiitel pole Andrusel esimene tunnustus. Keilas on oluline meenutada, et 2000. aastal pälvisid Andrus Loog koos kolleeg Jüri Perega Keila linna kultuuripreemia – nad tegid tolle aja kohta erakordse operatsiooni: õmblesid rongi alla jäänud noormehele edukalt jala külge tagasi
