Mis on Keila turukioski positiivse ja populaarse butiigi pidaja ärisaladus?
Taaskasutus on viimaste aastatega kogunud järjest uusi järgijaid. Oma kindla ostjaskonna on moodustanud juba viiendat aastat Keila turul pesitsev kasutatud riiete pood, mis on kindlustanud koha poodlejate hinge. Poodi hoiab üleval igale kliendile teada positiivsusest pakatav Ülle. Meelisostukohaks on see just tänu laiale ja moodsale kaubavalikule ning suurepärastele teenindajatele.
Idee sünd
Butiigi omanik kui ka müüja Ülle juured on pärit Muhu saarelt. Sinna rajas ta naabrite tungival soovil esimese poe, mis on nüüdseks töös püsinud juba pea kümme aastat. Aastaid hiljem, puht juhuse tõttu avati uksed ka Keilas. Algusaastad olid muidugi rasked, sest üheski poes ei hakka alguses käima palju kliente. „Algusaastatel elasin miinustega, aga enam ei jää miinustesse. Peab kogu aeg tegutsema ja püüdma paremuse poole,” meenutab butiigi omanik. Alguses oli veidi harjumatu Keilas tegutsema hakata, kuid nüüd tunneb Ülle, et ta on loonud klientidega sideme ning tekkinud on oma ostjaskond. Keilas tegutsemise plussiks on asjaolu, et siinsed elanikud pole üldse nii närvilised ega võõrad kui suures linnas.
Kauba päritolu
Müüdav kaup on sisse ostetud Iirimaalt ja Šotimaalt. Ülle võtab sealsetest ladudest vastu keskeltläbi sajakiloseid riidekotte, mis on eelnevalt sorteeritud näiteks aastaaja järgi. Mitte kunagi ei tea täpselt, mis kotis peitub. Aga kuidas garanteerida, et kotis pole kaltsud? Ülle selgitab, et kui on hea ladu, siis pole väga muretsemiseks põhjust. Järgmine protsess on raskete kottide sorteerimine, kusjuures see toimub naise enda kodus. Sorteerimine osutub iga kord väga huvitavaks toiminguks, sest mida üks naine veel vajab. Kodus antakse esemetele kaubanduslik välimus ning kirjutatakse hinnad, sest Ülle ei oska ega taha inimese näo järgi hinda määrata.
Äri saladus
„Olen enamasti ära tabanud hinna piiri, see on väga tähtis, sest paljud müüjad ei tunneta hästi, mis hinnaga klient on nõus ostma,” kinnitab Ülle. Samuti on oluline kauba kvaliteet ja huvitavus, oluline on ka piirkond, kust kaup saadetakse. Eestiski on vahe, kas osta sisse Viimsi elanike kasutatud riideid või mõne vaesema kandi kaupa. „Mul on kõige paremad kohad teada. Praegu võtan kaupa kahest laost ja sina seda ladu ei tea, ” naerab butiigi hing.
Üllatusena kõlab fakt, et Ülle räägib konkurentidele, millistes ladudes on hea kaup. „Headele konkurentidele ma räägin. Ikka selleks, et neil hästi läheks! Kui konkurent on Tartus ning ta ei tule mulle Keilasse meetri kaugusele müüma, siis ma ei näe põhjust, miks mitte aidata toredaid inimesi!”
Stereotüüpne klient
Butiigi stereoüüpse kliendi vanus jääb vahemikku 20-45. Märgatava osa klientidest moodustavad lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad, juuksurid. Eriti sagedased kliendid on titeemad, kelle võsukeste maitse-eelistusi Ülle juba teab.
Kõige paremaks kliendiks võib siiski pidada tibi, kes tuleb ja ostab ära näiteks ilusad platvormkingad. Kihvtideks klientideks peab Ülle samuti boheemlasi, kellele ta soovib ise kokku kombineerida vahva komplekti.
Hinnad
Enamik tooteid jääb hinnavahemikku 1-10 eurot. Veidi krõbedama hinnaga on üleriided. Hind oleneb muidugi ka firmast ja toote erilisusest. Samuti võib leida ka täiesti uusi hinnasiltidega tooteid, mille saab nüüd soetada mitu korda odavamalt. Lai klientuur näitab, et butiigi hinnad on igati ratsionaalsed. Umbes 80 protsenti klientidest kiikab enne eseme soetamist hinnasilti, kuid eriti põnevad on ülejäänud 20 protsenti, keda Ülle peab tihtipeale ka korrale kutsuma. „Vahel tuleb inimesele meelde tuletada, et ta juba eelmine kord ostis taolise eseme ning küsida, et kas ta ikka hakkab seda kindlasti kandma.“
Võitlus konkurentidega
„Ma ei taha küll ülbena paista, aga ma ei karda konkurentsi,” märgib Ülle. Muidugi ei arva butiigi omanik, et teistes kaltsukates pole midagi. Ta usub lihtsalt, et kliente jätkub ikka kõigile. Tegelikult ei näe omanik isegi Keilas suurt konkurentsi, mis võib olla tingitud sellest, et ta ise pole külastanud siinseid teisi taaskasutuspoode.
Milleks taaskasutus?
Butiigi omanik pooldab taaskasutust täiel rinnal. „Mu kodu on pealaest jalatallani taaskasutus. Ma ise olen üks taaskasutus. Ja ma olen sellega ülimalt rahul,” kinnitab naine. Ta ei salli masstootmist, sest need tooted pole hingega asjad. „Need on valmistatud väikeste hiinlaste väsinud kätega – õudne, milline stress on riietes,” arutleb Ülle. Tihti arvatakse, et kandes kellegi kantud eset, võib see sisaldada halba aurat ning tuua kaasa ebaõnne, kuid Ülle usub, et vesi peseb kõik halva ning masstootmisest tekitatud aura on kordi hullem.
