Noorlooma vatsa areng mõjutab tema hilisemat piimatoodangut

Selleks, et tagada vasikatele hea elu algus ja saavutada nende kiire kasv varases eas, panustavad veisekasvatajad olulisel määral noorloomade võõrutuseelsesse söötmisesse. Hoolimata sellest juhtub sageli, et pärast vasikate võõrutamist pööratakse nende söötmisele vähem tähelepanu ja söötmise taset hoitakse liiga madalal.

Vasika võõrutusjärgse söötmise tähtsuse alahindamine mitte ainult ei vähenda looma kasvukiirust, vaid võib pidurdada vatsa normaalset arengut ja pikemas perspektiivis vähendada ka lehma potentsiaalset eluajatoodangut.

Miks keskenduda vatsa arengule?

Vastsündinud vasikal ei ole eesmaod, sh vats ja vatsaseina katvad hatud välja arenenud. Vatsahattude pinna kaudu toimub toitainete imendumine ja transport vereringesse organismi energiatarbe katmiseks. Kui vasikal ei ole vatsahatud piisavalt hästi arenenud, siis ei ole ta võimeline omastama kõiki ratsioonis sisalduvaid toitaineid.

Vasika vatsa areng toimub esimese kuue elukuu jooksul ja seda võivad olulisel määral mõjutada nii ratsiooni iseloom (koresööda-startersööda suhe) kui ka sööda toitainetesisaldus.

Söödast maksimaalne kasu

Erinevad ratsioonid ja söödasegud mõjutavad vasika vatsa arengut väga erinevalt.

Loomade vatsahattude areng on maksimaalne siis, kui veiseid söödetakse selliste kiiresti fermenteeruvate söötadega nagu startersööt või teravili. Nende peamiseks fermentatsiooni lõpp-produktiks on võihape. Usutakse, et võihape on vatsahattude arengu peamine stimulaator, kuna on vatsaseinale esmaseks energiaallikaks.

Kuna eri farmides on söötade kvaliteet erinev ja ühist, kõigile sobivat soovitust ei eksisteeri, peaks vasikakasvatajad laskma söödaproove analüüsida ja söötmisspetsialistiga konsulteerima.

Pikemalt ja põhjalikumalt loe võõrutatud vasikate söötmisest Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt.