Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.

„Eelkõige tehakse sellist põhjalikku uurimist siis, kui mõnele liigile või liigirühmale tehakse ulatuslik inventuur, viiakse läbi seisundi hindamine rahvusvahelise aruandluse taustaks või koostatakse kaitse tegevuskava. Ülejäänud liikide puhul on ohustatuse hinnangud mõistlik üle vaadata iga kümne aasta järel. Eelmine Eesti punane nimestik koostatigi 2008. aastal,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse osakonna elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits.

Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel.

Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.

Punase nimestiku ajakohastamise protsessi käivitab täna toimuv seminar, kus tutvustatakse lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevusi. Ühtlasi tähistatakse seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.

Punase nimestiku uuendamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.