Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?
Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini, kirjutab Maablogis põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Mariann Roos
Soome viime valmiskastmeid ja sinepit
Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.
Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.
Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima
Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine.
Vene turu äralangemine on pannud löögi alla piimatootjad, ehkki näiteks toorpiima pole Eesti aastate jooksul Venemaale eksportinud. Suurimad kogused toorpiima lähevad Leetu, mille tööstused on omakorda mõjutatud Venemaa kui peamise sihtturu kadumisest.
Suurima osakaalu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis moodustas mullu alkohoolsete jookide väljavedu (11,8%), mille väärtus vähenes võrreldes 2013. aastaga 8,9%. Ligi kahekordne langus toimus likööri ning pea pooleteistkordne langus viski väljaveos. Mõlema joogi peamine sihtturg oli Venemaa.
Toorpiima väljavedu kukkus
Teisel kohal põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli kontsentreerimata piim (6,5%), mis aastases võrdluses vähenes 8,8%. Kuna kontsentreerimata piima väljaveost moodustas 81,5% toorpiima eksport, siis ka suurim kukkumine toimus toorpiima väljaveos. Venemaa poolt augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusena hakkas toorpiima eksport aasta teises pooles järjest langema, saavutades madalseisu novembris, kui välja viidi vaid 8 300 tonni toorpiima. Võrdluseks, tipphetkel 2014. aasta maikuus oli toorpiima eksport 20 700 tonni ning just seetõttu ei ole aastases võrdluses tohutut langust näha (väärtuseliselt -6,2%, koguseliselt -9 500 tonni).
Külmutatud kala ekspordi väärtus kasvas
Kolmandal kohal oli 2014. aastal külmutatud kala eksport (5,5%). Rahalises väärtuses kasvas külmutatud kala väljavedu võrreldes eelnenud aastaga 12,1% ja jõudis viimase viie aasta kõrgeimale tasemele. Koguseliselt vähenes külmutatud kala eksport 9,7%. See tähendab aastases võrdluses ühikuhinna tõusu 196,5 eurot tonni kohta.
Vaatamata kaubanduspiirangutele läks suurim osa külmutatud kala Venemaale, ehkki võrreldes eelnenud aastaga langes väljavedu 30,7%. Kui pärast piirangute kehtestamist külmutatud kohalikku kala enam Venemaale ei viidud, siis oktoobris ja novembris eksporditi Eestist Venemaale siiski Islandilt pärit kala.
Import Lätist vähenes ligi 60%
Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi enim Lätist (14,7%), Leedust (12,9%) ja Soomest (11,6%). Import Lätist vähenes 58,6%, mis on enim mõjutatud kala sisseveo vähenemisest. Värske kala kui peamise impordiartikli sissevedu vähenes aastases võrdluses 37%.
Leedust toodi võrreldes eelnenud aastaga 2% vähem põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim toodi sealt Eestisse kodulindude söödavat rupsi, maitsestatud vett ja mineraalvett ning tubakat sisaldavaid sigarette, mida samuti põllumajandussaaduste jaotisesse arvatakse.
Import Soomest kasvas 2,6%. Kasv on tingitud kohvi impordi suurenemisest, mis oli ka Soomest toodud kaupade hulgas peamine impordiartikkel. Kohvile järgnes alkohoolsete jookide ning värske kala sissevedu.
Kõige rohkem importisime alkohoolseid jooke
Suurima osakaalu põllumajandussaaduste ja toidukaupade impordis moodustas alkohoolsete jookide sissevedu (12%), mis vähenes aasta varasemaga võrreldes 1,9%. Veidi enam kui 50% alkohoolsetest jookidest toodi Suurbritanniast.
Teisel kohal oli värske kala sissevedu, mis kasvas 21,9%. Suurima kasvu tegi Atlandi väärislõhe import, mida toodi sisse 11,5% rohkem kui eelnenud aastal. Enim kasvas Rootsist pärit lõhe import.
Kolmandal kohal oli 2014. aastal viinamarjaveinide sissevedu, mis moodustas 4,3% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade impordist. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas veinide import 3,2%. Itaaliast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast toodud viinamarjaveinide osakaal oli 50%.
