Veest hakatakse ravimite ja taimekaitsevahendite jääke otsima

Euroopa Komisjon on otsustanud põhjaliku vaatluse alla võtta kümme uut ohtlikku ainet, mis tekivad inimtegevuse tulemusena tööstusprotsessidest, ravimitest ja taimekaitsevahenditest ning põhjustavad elusorganismides pöördumatuid kahjulikke muutusi - haigusi või geneetilisi kõrvalekaldeid.

Kui sellised ained satuvad veeringlusse, võivad need jõuda ka inimese toidulauale.

Kõik Euroopa Liidu riigid peavad järgmise kolme aasta jooksul neid kümmet ainet oma territooriumilt otsima ja mõõtma. Eesmärk on saada teada, kus ja kui palju neid aineid looduses on. Info on aluseks otsustamisel, mis on ainete taluvuspiir selliselt, et see oleks inimestele ja keskkonnale ohutu.

„Kuivõrd ainete levik vee kaudu on riigipiire ületav nähtus, siis peavad kõik liikmesriigid nende ainete kasutamise vähendamisse ning ohutu veekeskkonna kaitsmisesse võrdselt pühenduma. Näiteks on Eesti vetest leitud jälgimisnimekirjas olevat diklofenaki, mis on väga laialdaselt kasutatav ravim. Ravimid aga ei peaks veekeskkonda jõudma ja taimed ning loomad ei peaks inimesele mõeldud ravimitest osa saama,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.

Ainete tuvastamiseks võetakse eelneva riskianalüüsi alusel valitud punktidest veeproovid. Aineid otsitakse eeskätt sealt, kus nende leidmise tõenäosus on kõige suurem, näiteks asulate reoveepuhastite lähedustest või kõnealuste ainete kasutajate läheduses olevatest veekogudest. Esmasteks hinnanguteks võetakse ühekordsed veeproovid, kui on põhjust täiendavateks uuringuteks, siis võib proovide arv olla ka suurem.

Kui ohtlike ainete piirsisaldused välja selgitatakse, tuleb edaspidi jälgida, et neid looduses ei ületataks. See võib tähendada, et selliste ainete kasutamisel tuleb midagi muuta, näiteks kasutada tõhusamaid heitvee puhastussüsteeme.

Juhul, kui neid aineid satub veekogudesse liiga palju, tuleb reostust põhjustavate reostusallikate läheduses edaspidi selgelt piiritleda need alad, kus nende ohtlike ainete piirsisalduse ületamise tõttu võivad inimesed või elusorganismid vees olla ohustatud.

Varasemalt on ohtlike ainete piirsisaldused loodusliku veekeskkonna jaoks määratud juba kõikide peamistele ohtlikele ainetele.

Uued jälgitavad ained on:

1) diklofenak - sisaldub valuvaigistites;
2) 17-beeta-östradiool (E2) ja estroon (E1) – sisaldub hormoonravimites;
3) 17-alfa-etinüülestradiool – sisaldub hormoonravimites;
4) oksadiasoon – sisaldub taimekaitsevahendites;
5) triallaat – sisaldub taimekaitsevahendites;
6) metiokarb – sisaldub taimekaitsevahendites tigude ja nälkjate peletamiseks;
7) 2,6-ditert-butüül-4-metüülfenool – kasutatakse nii ravimites kui ka tööstuslikes protsessides;
8) imidaklopriid, tiaklopriid, tiametoksaam, klotianidiin, atsetamipriid – neoniktonoidid, sisalduvad putukamürkides;
9) erütromütsiin, klaritromütsiin, azitromütsiin – makroliidid ehk antibiootikumid;
10) 2-etüülheksüül-4-metiotsinnamaat – sisaldub kehakreemides, päevituskreemides.