Margit, palun räägi veidi selle veski varasemast ajaloost.

Kunagi kuulus see Hollandi tüüpi tuuleveski Kostivere mõisale.19. sajandi lõpus ehitatud veski jahvatas vilja mõisale ja talumeestele. Ta sai töötada siiski ainult paar-kolmkümmend aastat ja põles siis maha. Kuidas ta põlema läks, seda ei tea keegi enam rääkida. Üles seda enam ei ehitatud, varemeis said varju lambad, heinad jm.

Veski oli varemetes 70–80aastat. Varakevadised ilmad tegid kõige rohkem kahju lõunaseinale ja nii juhtus, et 1980ndate keskel kukkus lõunasein korraga mürinal alla.

Kas sellest veskist sai sinu unistus?

Veski ei ole minu unistus –see on mu unenägu, mis ilmsiks on saanud. See on üks pikk saamislugu, mis hakkas pihta tegelikult vist juba ülikooliajast, kui õppisin ajalugu. Huvi minevikupärandi ja restaureerimise vastu on saatnud mind kogu aeg, aga sellise sügava veendumuse ja julgusega ei ole mind varem ükski teine objekt tegutsema pannud.

Ilma Euroopa Liidu abita oleks jäänud see veski varemeteks. Veskiga olen seotud olnud viimased kümme aastat, sest Veski talu ei ole minu pärusvaldus– see on soetatud ühe unenäo ajendil ja siiras lootuses, et ükskord unenägu ka täide läheb. Reaalsuse poole hakkas asi liikuma 2010. aastal, kui meie piirkonnas avanes maaelu toetuseks Leaderi programm. Võin küll kindlalt väita, et ilma Euroopa Liidu abita oleks jäänudsee veski varemeteks. Rõõm on tõdeda, et Ajaveskist on nüüdseks saanud omamoodi mainekujundaja – mõnel sakslasest külastajal on küll olnud heameel kuulda, et nende raha on kasutatud just sellisel moel.

Miks Ajaveski?

Aeg on Loo küla veski jaoks olnud armutu ja armuline –maha jäetud, põlenud, sisselangenud seinaga paljas müür ootas kannatlikult, mida aeg talle veel pakub. Ühel päeval tõi aeg minu tema juurde koos uue aja mõtetega ja nii sündiski vanast ja uuest kokku Ajaveski, et ajaga ikka sammu pidada ja inimestele kasulik olla. Üks aeg on veskil otsa saanud ja teine aeg on alanud.

Uuenenud veskit on ilus vaadata. Mida aga veskist väljapoole näeb?

Veski viimasel korrusel avaneb panoraamvaade kogu ümbritsevale maastikule. Meri küll ei paista, kuid see-eest on avar silmapiir ning vaade voogavatele viljapõldudele ja stepilaadsele paepealsele muljetavaldav. Kaks kirikutornigi paistavad kätte. Ja linnud ümberringi– kevadekuulutajateks on siin muidugi lõokesed ja suur-koovitaja paar. Hea õnne korral, tornis vaikselt istudes ,lendab akna taha müüriservale pistrik oma jahimaid kontrollima. Rände ajal saalivad mere ja põldude vahet rändlinnud. Suvisel ajal on hea käepärast hoida binoklit, sest üllatajad on väiksed ja märksa salapärasemad.

Mida Ajaveskis veel teha saab?

Ajaveski on alates 2014. aastasuvest avatud teelistele ja kõigile külalistele, kes tunnevad huvi Eesti kultuuri, ajaloo, käsitöö ja looduse vastu. Suvel on võimalusi rohkem, talvel on kasutuses esimene korrus. Veskis pakume nii vaatamiseks kui ka tegutsemiseks erinevaid võimalusi. Meil on näiteks meeleolukad savivoolimise ja viltimise õpitoad, erinevad workshop’id meistrite juhendamisel, pakume kohalikku käsitööd vaatamiseks ja kaasa ostmiseks. Veel pakume galeriid näitusteks ja siin on kasutada hea mõtteid koondav ümarruum nõupidamisteks. Iga hea ja huvitav mõte on teretulnud!

Mida soovid veel muuta?

Veski restaureerimine on protsess, mis pole sugugi veel lõppenud – palju on teha nii sees kui ka väljas. Olen mõelnud, et seda tuleb teha rahulikult, omas tempos ja võimaluste piires. Tore, et on tekkinud nn veski fännid, kes asjale kaasa mõtlevad – seeläbi saab veski veelgi huvitavamaks muutuda. Teine asi on veski tegevused ja sisuga täitmine, mis on isegi keerulisem kui ehitamine. Soovin, et oleks rohkem koostööd nii turismifirmade kui ka kohalike turismiettevõtjate ja teiste ettevõtlike inimestega, sest koos on kergem ja rohkem võimalusi .Soovin, et saaksime kunagi olla nii huvitavad, et veski oleks suvel iga päev avatud ja siin oleks mõnus väike kohvik...