Noor talupidaja puhkab koos lillede ja mesilastega

Kadri Elken (25) on piltilus tütarlaps, kes 2008. aastal lõpetas Tõrva gümnaasiumi ning läks seejärel Tartusse raamatupidamist õppima. Õpingute lõppedes oli tal võimalus hakata tööle ministeeriumis, kuid seda Elken ei soovinud. Selle asemel otsustas ta minna tagasi kodukohta ja hakkas talu pidama. Praegu kasvatatakse Helme vallas Vanavardi talus lilli ja aedvilju ning üha suurema hooga loodab Elken tööle panna ka meetootmise.

Nagu ma aru saan, oli pärast kooli tagasi maale tulemine teie jaoks loogiline valik.

Eks ta oli küll seda. Taimi on mu vanemate talus juba ammu kasvatatud ja nii kaua, kui ma mäletan, oleme me vennaga sealjuures ikka abiks olnud. Ka mesilasi on mu ema juba ammust ajast pidanud ja vanaemagi on eluaegne mesinik olnud.

Millal te ise päris aktiivselt käed külge otsustasite panna?

Eks siin talus ole igasugu asju proovitud, ka maasikate kasvatamisega katsetati, aga kui ma gümnaasiumi lõpetanud olin, tuli üheaastaseid taimi üha enam juurde. Pärast Tartus õppimist tuli plaan ka suuremal hulgal mesilastega tegelda. Tuttava abiga tegime projekti korraliku meetootmise hoone ehitamiseks ja taotlesime investeeringu tarbeks raha.

Niisiis nüüd on teil kõik olemas, et suuremal mahul mesinikuks saada?

Natuke läheb veel aega. Aprilliks loodan veterinaarametiga kõik kooskõlla saada ja siis saab asja suuremalt ette võtta.

Kes teil talupidamisel abiks on?

Lisaks minule töötavad talus veel mu elukaaslane ja vanemad. Ka vend käib meil aeg-ajalt abiks.

See on juba suur hulk inimesi. Kuidas teil otsuste tegemine käib?

(Naerab.) Meil on niimoodi, et naised otsustavad. Meie emaga hakkasime seda asja suuremalt ajama ja no.. Eks mehed teevad oma osa. Ehitust ja nii.

Nii, et meeste ja naiste tööd on ka tänapäeva talupidamises?

Ei ole niimoodi. No kasvuhoonesse istutama mehed ei tule, aga vedamise, pakkimise ja turustamise juures on nad ikka alati olemas.

Kuidas teie turustamine välja näeb? Kas pakute kaupa ka jaekaubandusse?

Mee müümiseks jagub täiesti Tõrva turust, aga lillede ja aedviljadega käime ka mujal. Ema ja vend sõidavad nendega nii Rõngu, Otepääle kui Karksi-Nuia. Üsna palju käime ka laatadel.

Mismoodi te turul käimise, talus rassimise ja paberitöö kõik omapäeva ära mahutate?

Mina lähen hommikul vara Tõrva turule ja üheksa paiku olen juba kodus. Siis hakkab kastmine. Kõige kiiremad on reede õhtud enne laatasid. Siis võib pakkimine minna vaat et poole ööni.
Olete noor inimene. Kas enda jaoks jääb ka ikka aega?
Eks see ole nii, et kevadel on taimedega jooksmine ja siis on natuke aega rahulikum. Hiljem tuleb juba mee võtmine. Aga talv on jälle rahulik ja võib puhata. Ema ongi praegu sanatooriumis puhkamas ja alles paari nädala pärast hakkab töö uuesti pihta. Muidugi, eks osa taimi kasvab juba aknalaua peal. Aga paari nädala pärast on ikka veel päris külm. Meil on maja juurde ehitatud selline talveaed, kuhu me istikud toome. Naistepäevaks saame juba esimesed valmis lilled.

Kuidas see lillekasvatamine teie juures käib?

Sügisel saadetakse meile kataloogid, kust meelepärased sordid välja valime. Siis talve lõpul-kevade algul saame pisikesed taimed kätte ja meie kasvatame need suureks.

Kui palju teil lillesorte on?

Aus vastus – pole õrna aimugi. Ma pole kunagi suutnud ära lugeda, kui palju neid täpselt on. Eks me jaga ja vaheta neid ka teiste kasvatajatega. Praegu on meil kolm suurt kasvuhoonet ja ruumist tuleb puudustki.

Kui palju teil mesitarusid on?

Seda ei oska ma ka öelda. Muidu oli meil ikka kuni viiskümmend taru, aga viimastel aastatel on nii halvad talved ja sügised olnud, et tarudesse kolivad lestad sisse. Sügiseti me proovime neid sealt ikka välja ajada, aga lestad muutuvad mürkide suhtes immuunseks ja hävitavad mesilaspere küllalt kiiresti ära. Nüüd on tarusid vast kuni kolmkümmend alles.

Tõrva turu peal on peale teie veel paar meemüüjat. Mille järgi inimesed valivad, millist mett osta?

Eks mett on erinevat. Kui inimesed saavad mingit rapsi pealt korjatud mett, siis nad enam väga ostma ei kipu. Piirkonniti on mee maitse alati erinev. Vahel jälle müüakse mett, mis on liiga üle kuumutatud.

Miks mett üldse kuumutama peab?

Mesi suhkrustub ära, aga inimesed tahavad osta vedelat mett. Siis me peamegi selle enne müüki viimist üles sulatama, aga samas ei tohi kuumust liiga üles ajada. Muidu ei suhkrustu ta enam üldse ja see ei ole õige mesi. Panin intervjuu paberile, kuid üks küsimus jäi mind ikkagi kummitama.

Te olete noor kena hea haridusega tütarlaps ja noored teatavasti kipuvad ikka linna korterisse. Mis teid maale kutsus?

No ei sobinud mulle see linnaelu. Pidi käima kaheksast viieni kontoris tööl ja ma ei taha seda. Maal on palju rohkem tegevust. Iga hetk saad välja minna ja teha täpselt seda, mida tahad. Siin on vabadus.

Kui palju noori talupidajaid on?

Eks maal on inimesi väheks jäänud. Muidugi, eks seal ole omad raskused. Investeeringuteks on raske raha leida ja talukohad on kallid, aga noored ikka tulevad. Tore on maal.