Eesti peab kvoodiületustasu maksmise ajatamise üle langetama siseriikliku otsuse, kuna kõigepealt tuleb kogusumma Euroopa Komisjonile ära tasuda riigil. „Riigile tuleks skeemi rakendamisel tasutud summa siiski tagasi, sest põllumajandustootjatel tuleb kvoodiületustasu kolme aasta jooksul ära maksta,“ sõnas Padar.

Eestil on viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 - märts 2015) esimest korda ees võimalik kvoodiületus. „Kvoodiületus jääb tõenäoliselt 2-3 protsendi piirile. Täpsemad andmed saame lähipäevil, kui 11 kuu kvooditäitmise andmed on kokku löödud,“ selgitas Padar.

Piimakvoodid on liikmesriikidele kinnitanud Euroopa Komisjon. Kvooti ületanud liikmesriikidel tuleb maksta kvoodi ületamise tasu, mis tuleb maksta individuaalset kvooti ületanud tootjatel. Piimakvoodi ületamise tasu määr on 0,2783 eurot iga ületatud kilogrammi kohta. Piimakvootide süsteem kehtib tänavu märtsi lõpuni.

Varem on osad Euroopa Liidu liikmesriigid soovinud, et viimase kvoodiaasta eest kvoodiületustasu ei kehtestataks, kuid sellega pole Euroopa Komisjon ja mitmed liikmesriigid nõustunud.

Eesti piimatootjad sattusid raskustesse mullu sügisel, kui Venemaa poolt Euroopa Liidu põllumajandussaadustele kehtestatud impordipiirangute tõttu kukkusid piima kokkuostuhinnad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena