Tahmapõlengule võib piiri panna korstnasse vistud sool
"See ei ole päästjategi seas väga laialt levinud viis tahmapõlengute kustutamiseks," selgitab Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. "Viljandi päästjad on seda võtet aga juba nõukogude ajast kasutanud ning nende hinnangul on see üsna efektiivne."
Mida sool korstnas põleva tahmaga teeb? Kiige sõnul tõmbab soola korstnasse puistamine põleva tahma korstna seintelt lahti, sulav sool tekitab niiske keskkonna ja leegid sumbuvad.
Inimestel ise korstna otsa tahmapõlengut kustutama minna päästjad aga siiski ei soovita.
"Korstnast välja ulatuvad leegid võivad teid põletada ning soola viskamisest ei tarvitse tahmapõlengu kustutamiseks piisata," ütleb Marek Kiik.
Tahmapõlengud lõhuvad korstent ja sinna tekivad praod ning tuli võib korstnast ka välja poole levida. Lihtsaim viis tahmapõlengute ennetamiseks on igal aastal korstnate ja lõõride puhastamine.
"Kortermajades ja ridaelamutes peab seda igal aastal tegema kutseline korstnapühkija, kes tehtud tööde kohta akti väljastab. Eramajades võib kütteseadet puhastada omanik ise, kuid iga viie aasta jooksul korra peab sealgi seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija," selgitab KIIk.
Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mis selle kohustuse määrab, möödub tänavu septembris viis aastat. See tähendab, et käesoleva aasta sügisel peab igal kütteseadmega maja omanikul korstnapühkija tehtud tööd tõendav dokument ette näidata olema.
