“Oli juba mitu päeva ja aina valusamaks läks,” meenutas Juta, “selline üleüldine valu oli organismis.” Ka õla peal olid tal imelikud valged mügarikud. Juta pöördus kohaliku tohtri poole, kes andis valuvaigistit, kuid vaevused kestsid edasi.

“Siis läks asi hullemaks. Mitu ööd olin niimoodi kodus – käin ühest kohast teise, magada ei saa, und ei tule, nii hirmus valu sees,” meenutas Juta Rettau.

Tütar võttis seetõttu ema enda juurde ja kutsus järgmisel hommikul kiirabi. Juta sõnul kaotas ta haiglasse jõudes meelemärkuse ja tuli teadvusele alles Tallinnas. “Pandi riideid vahetama ja siis läks mõistus ära ja oli ära kuni 2. juulini.” Seda perioodi, mil talle mitmeid operatsioone tehti, Juta Rettau ise ei mäleta.

Pärast teadvusele tulemist veetis Juta mitu nädalat Mustamäe haiglas. Ärgates ei mõistnud ta esialgu üldse, kus ta on. Haiglas töötas toona Valjala kandist pärit õde, kelle ta ära tundis ja nii arvaski Juta, et on endiselt Kuressaares. Alles pärast sai ta teada, et ta oli helikopteriga Tallinna toodud.